"Mis siis nüüd Hamas tegi. Nad tegid neid samu asju, mis nad ka varem on proovinud teha, nad on proovinud infiltreeruda Iisraeli territooriumile, nad on lasknud rakette, aga seekord pandi need asjad lihtsalt kokku ja need toimusid üheaegselt. Ja ma arvan, et see oli see üllatusmoment. Kõik teavad, et Gazas on olemas raketid, kõik teavad, et neil on soov see piiritara lõhkuda, tunnelite probleem, sealt alt läbi tulla, see kõik on varem toimunud. Neil olid juba need võimekused seal tehniliselt olemas, ja nüüd siis väga väikeses grupis võeti vastu see otsus, et nüüd me läheme," kommenteeris Raudsik.

Raudsik märkis, et kui vaadata vastupanuliikumisi üldiselt, siis on näha, kuidas geriljameetodid on üsna edukad vähemalt hetkeks halvama. "Toome Talibani paralleeli Afganistanist. Taliban, olles väga palju väiksem, ikkagi sellega, et nad tegutsevad koos, tunnevad maastikku, ja oskuslikult kasutavad neid väheseid vahendeid ära, on võimelised edu saavutama. Ja ma arvan, et me näeme Gazas midagi sarnast," lausus Raudsik.

Iisraeli ründamine on kasulik Venemaale. Maailma tähelepanu pöördub Ukrainalt ära ja USA peab hakkama tegelema veel ühe abivajajaga. Kas see on juhus, et selline rünnak toimus Venemaa presidendi Vladimir Putini sünnipäeval?

"Ma arvan, et see on juhus. Kuupäeva maagia on hoopis teistsugune. Araablaste ja palestiinlaste vaatest on see maagia hoopis teine - 50 aastat möödub Yom Kippuri sõjast, 1973. aasta kevadel, see on see sümboolika, millele see rünnak tegelikult tugineb," vastas Raudsik.

Tähelepanu kadumist Ukraina pealt Raudsik ei karda. "Mis puudutab Ameerika Ühendriike, siis üldiselt ikkagi arvatakse, et Ühendriigid suudavad kõndida ja nätsu närida samal ajal, kuna nad toetavad Iisraeli kogu aeg niikuinii. Läbi ajaloo on kõige suurem USA sõjalise abi saaja olnud Iisrael. USA sõjalispoliitilisele aparaadile toetada Iisraeli luureinfoga, vajadusel sõjaliselt ja samal ajal tegeleda Ukrainaga ei käi nende jaoks üle jõu," sõnas Raudsik.

Hamasi juhitavat Gaza sektorit, millele Iisrael annab nüüd mastaapseid vastulööke, on nimetatud ka maailma suurimaks vanglaks. 2,3 miljonit inimest elab väga väikesel suletud alal. Iisrael on ka omalt poolt hoidnud tuld püssirohutünni all.

"Toome kõige lihtsama näite - needsamad Iisraeli asundused, mis on seadusevastased rahvusvahelise õiguse vaatest, Eesti vaatest, Euroopa Liidu vaatest, USA vaatest. Ja nad ikkagi jätkavad nende rajamist. Sel suvel võeti vastu uus otsus et rajatakse järgmised 5000 kodu Iisraeli asunikele kohtades, kus nad ei peaks olema ja ei tohiks olla," rääkis Raudsik.

"Aga kogu süüd Iisraelile panna ei ole ka kohane, sest palestiinlased omavahel on täiesti killustunud. Neil on üks poliitiline juhtkond Jordani jõe läänekaldal ja teine Gaza sektoris. Ja nende omavahelised vaated on risti vastupidi, nii et Iisraeli vaatest saab argumenteerida, et neil ei ole kellegagi läbi rääkida," ütles Raudsik.

Kui suureks see sõda kasvab, oleneb Raudsiku sõnul sellest, kui jõuliselt Iisrael Gaza ette võtab. Kas sisenetakse ka maavägedega ning kui jõuliselt reageerib selle peale Hezbollah.

"Kui maavägedega sisse ei minda, siis on võimalik, et pärast esmast edasi-tagasi pommitamist, nii mõtteliselt kui ka päriselt, algavad mingisugused läbirääkimised. Sest tegelikult on Iisraeli jaoks väga suur küsimus, kuidas vabastada need pantvangid, kes on Gaza sektorisse viidud. Kuidas nad vabastada kõige efektiivsemalt ja et sellega kaasneks kõige vähem kahju," ütles Raudsik veel.

Laupäeva varahommikul ründas Hamas Gaza sektorist tuhandete rakettidega Iisraeli, sajad islamivõitlejad imbusid üle karmilt valvatud piiri Iisraeli, tapsid ja röövisid, võtsid pantvange, lasid maha sadu noori muusikafestivalil. Hukkunud on Iisraeli poolel enam kui 900 inimest. Iisrael omakorda on juba andnud Gaza sektorile vastu tuhandeid õhulööke.