ERR Iisraelis: ajakirjaniku sõnul ei taha Iisrael end tulevikus Gazaga siduda
Israel Journal of Foreign Affairs peatoimetaja Lawrence Weinbaum ütles ERR-ile, et pärast sõda peab keegi hakkama Gazat administreerima ja sealsete inimeste vajaduste eest vastutama, kuid Iisrael seda tegema ei hakka. ERR-i ajakirjanik Astrid Kannel ja operaator Rauno Viltrop tegid "Välisilmas" kokkuvõtte oma nädalapikkusest tööretkest Iisraeli.
Sõja algusest on möödas juba enam kui kaks nädalat, kuid siiani pole selget vastust, kuidas sai Hamas Iisraeli 7. oktoobril sedasi üllatada.
"Ma arvan, et me kõik küsime täna seda küsimust ja tuleb aeg, kus me saame selle tagantjärele teada ja oleme võimelised täpselt määratlema, mis juhtus. Kuid tavaliselt ei ebaõnnestu sellistel juhtudel ainult üks asi, vaid ebaõnnestunud on terve hulk asju. Me olime liiga enesekindlad ja me alahindasime oma vaenlase olemust. Ja ma kardan, et me maksame praegu selle valearvestuse eest väga kallist hinda," rääkis Israel Journal of Foreign Affairs peatoimetaja Lawrence Weinbaum.
"Ma arvan, et Iisraelil on kaks suurt probleemi ja need on jätkuvalt olemas. Esiteks, arrogantsus, et me oleme võimsad, et me saame hakkama iga probleemiga, mis meiega ikka juhtuda võib. Teiseks, arvan ma, et oli terve rida läbikukkumisi nii luures kui ka valmisoleku mõttes. Hamasi alahinnati, et mida nad ikka teha võivad. Maksimum, et infiltreeruvad ühte kohta, ründavad ühte-kahte iisraellast. Ja mina usun, et Hamasil õnnetus eksitada Iisraeli luuret ja nad õppisid Yom Kippuri sõjast, kuidas Egiptusel õnnestus toona Iisraeli üllatada. Ja saatuse irooniana juhtus seekordne rünnak selle sõja 50. aastapäeval," rääkis poliitikauuringute keskuse ICC direktor, palestiinlaste eestkõneleja Wadie Abunassar.
Hamasi käitumine Gaza-äärsetes juudiasulates oli erakordselt julm, mistõttu võrdeb Iisrael neid ISIS-ega. Tel Avivis nõuavad inimesed oma valitsuselt Gazasse viidud pantvangide kiiret vabastamist.
"Mu tütar oli peaaegu minemas sellele festivalile. Lõpuks ei läinud. See on nagu rulett, lihtsalt rulett, õnne asi," ütles meeleavaldaja Šlomo.
"Ma elan Sderotis, Gaza piiri ääres. Meie linnas olid terroristid. Me tulime toetama pantvangistatute peresid," ütles meelt avaldanud Inbar.
Gaza sektor on olnud suletud terve inimpõlve.
"Gaza on olnud suur vangla väga pikka aega. Peaaegu 20 aastat. Kahjuks see kõik mõjutab. Ma ei õigusta midagi, aga see kõik mõjutab inimeste mentaliteeti. Kui keegi on vangistatud ja ta ei tea, mida väljaspoolne elu endast kujutab – enamus Gaza elanikest ei tea muud, kui seda elu, mis on Gazas, ja enamus Hamasi võitlejatest on 20. eluaastates –, kui panna kaks miljonit inimest vanglasse, sellised inimesed Iisraeli armastama ei hakka. Ja kui keegi kedagi vihkab, võib juhtuda igasuguseid asju," rääkis Abunassar.
Iisrael ütleb praegu otsusekindlamalt kui kunagi varem, et Hamas tuleb täielikult välja juurida.
"See peab olema kindlalt demilitariseeritud, et ühelgi ekstremistil ei oleks juurdepääsu relvadele," ütles Weinbaum.
Kuid mis saab Gazast pärast sõda? Iisrael ei taha ennast selle paigaga enam siduda.
"Me peame ka mõtlema sellele, mis hakkab toimuma pärast sõda, me peame mõtlema ka Gaza tulevikule. Keegi peab hakkama seda territooriumi administreerima, seal on miljonid inimesed, keegi peab olema vastutav nende igapäevaste vajaduste eest ja need kindlasti ei saa olema meie. Me peame koos rahvusvahelise üldsusega, koos Palestiina omavalitsusega jõudma mingi lahenduseni," rääkis Weinbaum.
Praegu on Gaza-äärsed juudiasulad Hamasi jätkuvate raketirünnakute tõttu valdavalt ümber kolitud. Pered on jaotatud üle riigi hotellidesse ning sisepagulasi võib näha kõikjal ka Jeruusalemmas ja Tel Avivis. Inimesed on ärevil ja ei ole teada, kui kaua see kõik kestab ja millega lõppeb.
"Iga kahe aasta tagant käib selline jama, aga sel korral käitusid nad (Hamas) eriti julmalt. Me elame praegu hotellis, meile anti hotellikoht. Meile öeldi, et kuu aega võite siin tasuta elada. Aga ma ei tea, kui kaua see kestab, vaatame," ütles Ashkelonist põgenenud Sergei.
Kas see kriis võib lõpuks viia peaministriametist Benyamin Netanyahu, kes on hoidnud võimust kinni kümne küünega, et pääseda võimalikust kriminaalkaristusest?
"Iisraeli armee juht on öelnud, et me oleme juhtunu eest vastutavad, Iisraeli luure juht ütles, et me kanname selle eest vastutust, Shin Bet, Iisraeli sisejulgeolekuteenistus ütles, et me oleme vastutavad. Ainuke isik sellel tasemel, kes pole suutnud seda öelda ja pole ka märke, et ta kavatseb seda teha, et ka temal ongi mingi vastutus, on härra Netanyahu, kes on olnud võimul 15 aastat või umbes nii," kommenteeris Brandeis University poliitikaanalüütik Yehuda MIrsky.
Äsja Iisraelist naasnud Astrid Kannel rääkis nädala jooksul nähtust ka "Ringvaates":
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm"