Tartu linnas on raske alahinnata Selide perekonna panust. Neile kuuluv Estiko Grupp on ehitanud bussijaama, Tasku keskuse, Plasku ärihoone, Dorpati ja Lydia hotelli, kui nimetada mõned säravamad näited. Estiko on tööandjaks mitmesajale inimesele.

Estiko grupi omanik on Neinar Seli, kes 2021. aastal nimetati Tartu aukodanikuks. Viimases Äripäeva rikaste topis asetus ta 140 miljoni eurose varaga väärikale 35. kohale. Lisaks ettevõtlusele oli Neinar Seli pikalt aktiivne Reformierakonna liige, kuuludes isegi riigikogusse. 2015 astus Neinar Seli aga oravaparteist välja, sest jäi lõplikult süüdi toimingupiirangu rikkumises.

Neinar Seli avalikkusest taandumise järel hakkas järjest rohkem silma paistma poeg Kristo. 2017. aastal kandideeris Kristo Seli esimest korda Tartus kohalikel valimistel, osutus valituks ja on alates sellest ajast linnavolikogu liige. 2018 astus Kristo Seli Reformierakonda ja temast sai paariks aastaks lausa fraktsiooni esimees.

2019. aasta lõpus teatas Estiko, et nende uus juht on Kristo Seli. Samal ajal on Kristo Seli ka usin Reformierakonna toetaja, annetades viimase viie aasta jooksul oravaparteile  27 000 eurot.

Riburadapidi ilmusid artiklid Selide edukast pereärist. Kui Eesti Ekspressi intervjuus küsiti Kristo Selilt, kas Tartu volikogusse kandideerimine oli Estiko juhi jaoks poolkohustuslik lisatöö, et tagada oma ettevõtte huvide kaitsmine, vastas noor Seli, et volikogu liikmena on kõik Estiko tegemised alati eriti suure luubi all ja ei liigu selle võrra kiiremini, vaid aeglasemalt. Seli rõhutas, et ajab volikogus Tartu, mitte enda asja.

Reformierakondlasest Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on jutud Selide perekonna mõjuvõimsusest Tartu linna otsustele linnalegend.

"Ma aeg-ajalt kuulen seda, aga kinnitan teile, et see on lausvale," ütles Klaas.

Aprillis 2021 sulges 60 aastat kinona tegutsenud Ekraan lõplikult uksed, kui Forum Cinemas müüs kinnistu Estiko Gruppi kuuluvale ettevõttele KEK Arendus, mille juhtkonnas on Kristo ja Neinar Seli ning mis kuulub papa-Selile.

Vaid kuu aega hiljem esitas Seli juhitud firma Tartu linna uude üldplaneeringusse ettepaneku muuta kinnistu sihtotstarve senisest ühiskondlikust maast hoopis ärimaaks ning anda luba ehitada kuni kuuekorruseline hoone. KEK Arenduse ettepanekut arvestab linnavalitsus aga ainult osaliselt.

"Juhtotstarvet on võimalik muuta, sest see vastab linna üldisele arengule ja üldisele huvile, aga see teine pool ei ole arvestatud. Selle teises pooles ei saanud ettevõtja linnavalitsuselt toetust oma ettepanekule ehk siis muinsuskaitse eritingimused. Detailplaneering on see, mis annab vastuse sellele küsimusele," selgitas Urmas Klaas.

Vandeadvokaat Steven-Hristo Evestus kommenteeris toimunut, et üks asi on otsustamine laua taga, aga keelatud on ka igasugune suunamine, ettevalmistamisel osalemine, oma ärihuvides lobistamine. "Sa peaksid olema taandunud kogu protsessist ja seetõttu praegu ei teagi ega ei oskagi aimata neid piire, kui palju siis see volikogu liige võis ka enne juba enda sellistest ärihuvidest tulenevalt kogu seda protsessi suunata, mõjutada, et see jõuaks siis sellise tulemuseni."

Linnapea Klaas vastas seepeale, et oluline on, et ka ettevõtjad, seal hulgas Kristo Seli peavad saama võimaluse teha vastavalt seadusele ettepanekuid üldplaneeringusse, ning linnavalitsus peab need ettepanekuid läbi vaatama ja otsustama. "Linnavalitsus on taganud selle, et ettepaneku tegijad ei saa linnavalitsust ja tema struktuuriüksusi kuidagi mõjutada selle otsuse tegemisel."

Reformierakondlasest linnapea lisas, et tegelikult oleks juba ammu pidanud Ekraani kino kinnistu muutma ärimaaks, aga millegipärast eelmine omanik seda ei taotlenud.

Ehitustingimuste ehk lihtsalt öelda lammutamise või säilitamise otsus langes esialgu muinsuskaitseameti õlule. Muinsuskaitseameti analüütik Laura Ingerpuu koostas Ekraani kino kohta eksperthinnangu, kus leidis, et kino tuleb kaitse alla võtta ja tunnistada ehitismälestiseks. Edasi arutati Ekraani kino saatust mitmes laiemas asjatundjate ringis. Arvamusi oli palju, aga lõpptulemusena otsustas muinsuskaitseamet.

"See hoone ei vääri kõrgemat kultuuriväärtust, ehk siis ei peaks olema riikliku kaitse all. Tegelikult tal siiski oli ekspertide silmas kohalik väärtus, et ta võiks olla ka ära märgitud Tartu linna üldplaneeringus kui kultuuriväärtuslik objekt," märkis Ingerpuu.

See sõnum jäi aga hiljaks. Muinsuskaitseameti hinnang valmis märtsis 2022, aga linnas otsustati üldplaneeringuga kinnistu saatus juba oktoobris 2021 ehk viis kuud varem.

Üldplaneeringu koostamisel linnavalitsuses küll arutati Ekraani kino kohaliku kaitse alla võtmist, kuid seda ei tehtud, kuna väidetavalt ei vastanud hoone ettenähtud tingimustele.

"Isiklikult oleks oodanud küll, et Tartu linn kaitseb seda olulise väärtusliku kultuuriobjektina, sest tegelikult tegemist on, ma olen täiesti nõus, just nimelt Tartu elanike jaoks olulise sümbolobjektiga," ütles muinsuskaitsja Ingerpuu.

Üldplaneeringu hääletusel osales teiste seas ka reformierakondlasest volikogu liige Kristo Seli. Otsuse tekstis on isegi eraldi näitena toodud välja, et kokkulepe saavutati Riia mnt 14 ehk siis Ekraani kino suhtes.

Kristo Seli osales hääletusel ja ütles "Impulsile", et andis poolthääle.

Tartu linnavolikogu liige Mihhail Lotman (Isamaa) näeb probleemi selles, et Seli ise volikogus hääletas. "Ta on nagu rahva valitud võim, inimene, kes saab kasu sellest ühtmoodi ja siis ka teistmoodi. Ja see ei tundu, et on õige," ütles Lotman.

Seli ütles telefonikõnes "Impulsiga", et ta ei mäleta täpselt enam hääletuse vormi, tema mäletamist mööda oli üldplaneeringu näol tegemist üldaktiga.

Seli viitas sellele, et volikogus on mõned hääletused, nagu näiteks linna eelarve, mis puudutab kõiki, nii üldist laadi, et ennast ei pea taandama. "Impulss" näitas dokumente ka endisele riigiprokurörile ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti liikmele Steven-Hristo Evestusele. Tema näeb kõnealust olukorda teises valguses.

"Tema osalemine selle üldplaneeringu otsustamise juures oli lubamatu," ütles Evestus.

"Tegemist on siis Tartu linnavolikogu otsusega, mis tähendab korruptsioonivastase seaduse mõttes seda, et tegemist on sellise linna üksikaktiga, mille suhtes peavad kõik selle tegijad arvestama sellega, et kui mingid erahuvid mängu tulevad, siis tuleb ka ennast taandada," selgitas Evestus. 

Tema hinnangul pidanuks volikogu liige Kristo Seli sellest hääletamisest taanduma ja poleks pidanud oma seisukohta seal välja ütlema, sest mängus olid tema ärihuvid.

Ehk siis korruptsiooniseaduse mõttes on õhus ikkagi küsimus, kas tegu võis olla toimingupiirangu rikkumisega ehk sama paragrahviga, mille reha otsa astus varem Neinar Seli.

Seejuures on märkimisväärne, et palju furoori tekitanud Tartu linna üldplaneering kehtestakse häältega 26 poolt, 14 vastu ehk see oleks läbi läinud ka ilma Kristo Seli osaluseta.

Evestuse hinnanul see Seli ei vabanda. "Korruptsioonivastane seadus ja korruptsiooni vastu võitlemise põhimõtted on ju paika pandud selliselt, et ei loe sugugi see tulemus, kas otsus sõltus sellest häälest või mitte."

Kristo Seli ei soovinud kaamera ees selgitusi jagada, kuid nentis pikas kirjas, et ta ei näinud toona ega näe ka praegu, et on seaduste vastu eksinud. Seli selgitas, et viidatud üldplaneering hõlmab korraga kogu Tartu linna territooriumi, kokku 154 ruutkilomeetrit, mille osas sisulisi otsuseid langetas linnavalitsus.

Ta rõhutas taas, et tema hinnangul on tegu üldaktiga, mis puudutab suurt osa linnavolikogu liikmeid, kuid eelkõige kaudselt, sest enamikul volikogu liikmetel on Tartus kodu, kinnisvara. Kriitikute loogika järgi peaks Seli sõnul suure tõenäosusega kogu volikogu end taandama. Ta kutsus üles rakendama tervet mõistust ning tegema vahet, mis on üldakt – see võib puudutada paljusid kaudseid otsustajaid, kuid ei tähenda, et keegi saab otseselt mõne eelise, mida teistel saada ei ole võimalik.

Tartu linna õigusekspertide ja linnapea arvamus astub pigem ühte sammu Kristo Seliga. Ka nemad peavad üldplaneeringut üldaktiks, mis suunab linna üldistes küsimustes ja mille hääletusest ei pea keegi end taandama.

"Ma ütleksin täna, et kõigil on lihtsam, arusaadavam, kui Kristo Seli oleks ennast taandanud selle otsuse tegemise juurest. Aga toona selliseid küsimusi, just arvestades linnavalitsuse sõltumatut ja väga põhjalikku tööd, ei esitatud," ütles linnapea Urmas Klaas.

"Impulss" on eetris ETV-s teisipäeval algusega kell 20.