Eesti on aastaid võrreldes teiste Euroopa riikidega paistnud silma tervishoiu vähese rahastamise poolest. Kui Euroopas kulutavad riigid keskmiselt 10 protsenti oma SKP-st tervishoiule, siis Eestis on see ligi seitse protsenti.

Rahvusvaheliste ekspertide hinnangul peab Eesti kaaluma alternatiivseid tervishoiurahastamise mudeleid, sest senine sotsiaalmaksul põhinev mudel ei ole enam jätkusuutlik.

"Ma tean, et Eesti on keerulises olukorras, Ukraina sündmuste tõttu on kasvanud kaitsekulutused. Te peate leidma lahenduse, et rahastamine ei põhineks ühel maksul, vaid erinevatel," rääkis Economic Impact tervishoiupoliitika konsultant Michael Guterbrock.

Kolmapäeval toimunud tervishoiukonverentsil ütles Sikkut, et aastal 2027 on vaja vähemalt 252 miljonit eurot lisaks, et tervishoiu kättesaadavus püsiks tänasel tasemel, mitte ei halveneks. Lähiajal peab Sikkut esitama valitsusele ettepanekud tervishoiu rahastamise muutmiseks.

"Ta peab teisi ministreid veenma, et see on kõigi, ka kaitseministri, kultuuri- või haridusministri pikaajalistes huvides, et inimesed oleksid terved. Ei ole nii, et kui sa annad raha tervishoiule, siis sa jätad teised ilma. Sellest saavad kasu ka teised," ütles Guterbrock.

Praegu saab tervisekassa lõviosa oma rahast 13 protsendist sotsiaalmaksust, Sikkuti sõnul ei ole vaja tervishoiu rahastamise skeemi põhimõtteliselt muuta.

"Seda maksubaasi oleks vaja laiendada ja tervise jaoks ei ole tähtis, kas see maks tuleb tulumaksust, mõne aktsiisi arvelt või automaksu kaudu teenitavast tulust. Tervishoiu jaoks on tähtis, et see kokkulepe oleks püsiv ja siduv," ütles Sikkut.

Konverentsil esinedes ütles minister, et kõige lihtsam ja kiirem viis oleks, kui lisaks pensionäridele hakataks tervisekassa lisaraha saama riigi kaukast ka laste eest. 

"Üks suurimaid probleeme Eesti tervishoiusüsteemi jaoks on elanikkonna kiire vananemine, aga ka see, et palju eestlased ei pea terviseennetust oluliseks. Nad ei käi tervisekontrollis, kuigi see on vajalik ning seetõttu jõuavad haiglasse raskemas seisundis kui võiks olla," sõnas Guterbrock.

Guterbrocki sõnul on Eesti teinud õige valiku kohalikke tervisekeskuste süsteemi luues ja nüüd tuleb tegeleda, et inimesed hakkaksid esmatasandit rohkem usaldama, see aga nõuab aega.