Eesti elanikkond vananeb ning seetõttu on ka tervisekassa eelarve aina suuremas puudujäägis. Kui võtta eesmärk, et teenuste kättesaadavus ei lange, siis on riigil ülejärgmisel aastal vaja leida lisaraha ligi 150 miljonit eurot, 2027. aastal aga juba ligi 250 miljonit eurot.

"Kui võtame haiglate vaate, siis kaks kõige suuremat asutust – Põhja-Eesti regionaalhaigla Tallinnas ja Tartu Ülikooli kliinikum –, nende mõlema kogu aasta eelarve on suurusjärgus 200 miljonit eurot. See summa raha on meil täna eelarvest puudu. Seal ei ole lihtsaid lahendusi, et võtame siit või sealt vähemaks," rääkis tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard.

Terviseminister Riina Sikkut on nüüd välja pakkunud ka võimalused, kuidas tervisekassa puudujääk katta. Sikkuti esimene eelistus oleks, kui riik hakkaks tervisekassa asemel kinni maksma laste ravikulusid.

"See siire on umbes 400 miljonit ehk üks protsent sisemajanduse kogutoodangust ja see rakenduks järk-järgult nagu oli mittetöötavate pensionäridega. Näiteks nelja aasta jooksul jõuame samm-sammult selleni, et riik kõigi laste eest alampalga pealt selle siirde tervisekassasse teeb. Siis jõuaksime olukorda, kus aastani 2035 me tervisekassa rahastamise pärast ei pea muretsema," selgitas Sikkut.

Lõppkokkuvõttes peab raha leidma riigieelarvest, kus juba praegu on eelarvestrateegia järgi 2025. aastal ligi 400 miljoni euro suurune maksuauk.

"Me teame, mis seisus on riigieelarve. Püsikulusid peame me katma laenuga või siis tegema maksumuudatusi. Minu eeldus, et kui on täiendav koormus riigieelarvele, siis tuleb esitada ka see koht või allikas, kust see raha tuleb," kommenteeris rahandusminister Mart Võrklaev.

Sikkuti sõnul peab valitsus esmalt siiski otsustama, kui palju lisaraha on üldse vaja ning millise mehhanismi alusel tervisekassat rahastada. Alles seejärel saab valitsus tema sõnul hakata rahale katet otsima.

"See arutelu ka 400 miljonit euro ulatuses seisab valitsuses ees ja peab olema maksusüsteemi jaoks mõistlik lahendus. Kas on siis varamaksude või kapitalimaksude suurendamine, oleme nõus kaasa mõtlema, aga meie jaoks on oluline tervishoiu rahastamise stabiilsus ja prognoositavus," rääkis Sikkut.