Karis: Eesti võiks tuleval EXPO-l osaleda koos teiste Balti riikidega

President Alar Karis, kes sel nädalal on koos äridelegatsiooniga visiidil Lõuna-Koreas, leiab, et Eesti võiks 2025. aasta Osaka EXPO-l osaleda koos Läti ja Leeduga Balti paviljonis.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo teatas 9. mail Jaapani suursaadikule Matsumura Yukihikole, et Eesti 2025. aasta Osaka maailmanäitusel ei osale. Põhjuseks on soov raha kokku hoida. Augustis teemat arutanud riigikogu majanduskomisjoni esimehe Priit Lombi sõnul oleks Eestil siiski võimalik maailmanäitusest osa võtta Balti ühispaviljonis, mis viiks osalemise kulud alla. Komisjon soovis seda võimalust minister Riisaloga arutada.
Nüüd Lõuna-Koreas viibides ütles president Karis ERR-ile: "Ma arvan, et see mõte, et Balti riigid koos seda teeksid, ei olegi üldse halb. Kui siit vaadata, siis ikkagi paistavad nad üsna sarnased olevat ja kui kohale tulla, siis on need erisusi näha."
Karis möönis ka, et kui valitsus vastava otsuse teeks, tähendab see ühtlasi, et ettevõtjad peavad olema valmis samuti panustama. Presidendi hinnangul on praegu näha, et ettevõtjatel on huvi olemas.
"Siis võib-olla tasuks ümber mõelda. Ega muud seal teha ei saa, kui tõesti Balti riigid koos sellel EXPO-l esindatud oleksid," sõnas Karis, meenutades, et ta ise kunagi käis ka selle ettepaneku välja, et Balti riigid võiks koos käia, toona mitte küll Jaapani kontekstis. "Aga siis ilmselt ei olnud aeg veel küps."
"Võib-olla siis praegu ongi see võimalus, kus me saaksime Balti riikidega koos teha: tuleb odavam mõnes mõttes ja me saame ju EXPO ajal olla siis igaüks nähtavam ja oma erisusi välja tuua," selgitas Karis oma mõtet.
President avas kolmapäeval Soulis Eesti suursaatkonna ja ettevõtluskeskuse Lõuna-Koreas. Selle taustal on aga välisministeeriumi otsus sulgeda kokkuhoiumeetmena Eesti peakonsulaat New Yorgis. President Karis ütles seda kavatsust kommenteerides, et ka temani on jõudnud osa inimeste mure konsulaatide sulgemise pärast.
"Kindlasti New Yorgi konsulaat on teatava maamärgilise tähendusega ja võib-olla, kui see surve tuleb väljast ja seest, see [otsus – toim.] vaadatakse üle. Aga seda otsustab ikkagi välisministeerium. Seda ei saa teha keegi teine väljaspoolt," sõnas Karis.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi