Oluline laupäeval, 14. oktoobril, kell 22.42:

- Borrell: Vene sõda peab lõppema läbirääkimistega Ukraina tingimustel;

- Zelenskõi: Venemaa püüab destabiliseerida Läänemere piirkonda;

- Ukraina peastaap: Venemaa kaotas ööpäevaga 970 sõdurit;

- Suurbritannia kaitseministeerium: Vene merevägi üritab Mustal merel taas initsiatiivi võtta;

- Ukraina relvajõud: Venemaa üritab Kupjanski-Lõmani teljel intensiivsemalt rünnata

Borrell: Vene sõda peab lõppema läbirääkimistega Ukraina tingimustel

Venemaa sõda Ukraina vastu peab lõppema läbirääkimistega ja seda Ukraina rahuvalemi alusel, ütles reedel oma Hiina-visiidil Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell.

"Parim viis neil läbirääkimistel edu saavutada on Ukraina rahuvalem ja me loodame Hiina toele," rõhutas Borrell.

Sellega seoses kutsus ta Hiinat üles mõjutama Venemaad, et see peataks agressiooni Ukrainas. Ta hoiatas Hiina võime otsese või kaudse sõjalise toetuse eest Moskvale.

"Seni ja ma tänan teid selle eest, pole Venemaale otsest sõjalist toetust olnud, see on meie jaoks väga tähtis," rõhutas Euroopa diplomaat.

Lisaks palus Borrell Pekingil saavutada Venemaa naasmine Musta mere teravilja algatusse, kuna see "mõjutab toiduga kindlustatust kogu maailmas".

Oktoobri alguses ütles Borrell, et Euroopa Liit ei saa asendada USA poolt Ukrainale antavat abi. Tema sõnul vajab Ukraina nii EL-i kui ka USA toetust.

Zelenski: Venemaa püüab destabiliseerida Läänemere piirkonda

Venemaa üritab Läänemere piirkonda destabiliseerida ja Moskva propagandistid nõuavad Gotlandi hõivamist, et piirkond oma kontrolli alla võtta, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski reedeõhtuses pöördumises, viidates võimalusele, et Vene Föderatsioon plaanib 2028. aastaks seesugust invasiooni. 

President ütles, et esines Odessast Ühendekspeditsiooniväe (JEF) kohtumisel osalejatele.

"Kohtumine toimus Rootsi saarel Gotlandil ja see on võimas signaal, väga sümboolne koht, kus riigijuhid saavad rääkida Euroopa julgeolekust ja meie riikide, inimeste pikaajalisest usaldusväärsest kaitsest. Kaardilt saab kohe aru, miks Venemaa riiklikud propagandistid kutsuvad üles seda saart hõivama," rääkis Zelenski. 

"Gotland tähendab kontrolli kogu regiooni üle. Ja Venemaa üritab ka seda piirkonda destabiliseerida," rõhutas president.

"Kui ma 2022. aastal, täiemahulise sõja alguses, Rootsi parlamendi ees kõnelesin, rääkisin just sellest, kui tähtis on, et kõik oleksid Euroopas tugevad, kõigis maailmajao osades, igas strateegilises punktis, näiteks Gotlandil, millest sõltub üldine julgeolek. Ja muide olen tänulik Ühendekspeditsiooniväe juhtide kohtumise tänase lõppavalduse eest. Tugev avaldus. Toetus Ukrainale," lisas riigipea.

Ühendekspeditsioonivägi on Ühendkuningriigi juhitud kaitsekoostööformaat, kuhu kuuluvad veel Eesti, Holland, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome, Taani ning Island. Kohtumisel vastu võetud ühisavalduses rõhutavad  kümne riigi liidrid oma toetust Ukrainale kuni võiduni ja president Zelenski rahuplaanile.

Zelenski: lõhkekehade tõttu ei ole Ukrainast kolmandik turvaline

Oma laupäevaõhtuses pöördumises ütles Volodõmõr Zelenski, et peaaegu kolmandik Ukraina territooriumist on miinide ja lõhkemata lõhkekehade tõttu ohtlik.

Ukraina peastaap: Venemaa kaotas ööpäevaga 970 sõdurit

Ukraina hinnang senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:      

- elavjõud umbes 286 890 (võrdlus eelmise päevaga +970);

- tankid 4940 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 9337 (+24);

- suurtükisüsteemid 6833 (+26);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 811 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 547 (+1);

- lennukid 317 (+1);

- kopterid 316 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 5265 (+1);

- tiibraketid 1531 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 9225(+22);

- laevad / paadid 20 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 971 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Suurbritannia kaitseministeerium: Vene merevägi üritab Mustal merel taas initsiatiivi võtta

Suurbritannia kaitseministeerium kirjutas oma igapäevases ülevaates, et pärast augustis ja septembris Ukraina relvajõududelt mitme tulelöögi saamist on Venemaa Musta mere laevastik suure tõenäosusega kahekordistanud oma kaitse- ja reaktsioonivõimet.

Brittide sõnul on Venemaa paigutanud tiibrakette kandma võimelised laevad ja allveelaevad Sevastopolist idapoolsematesse operatsioonipiirkondadesse, näiteks Novorossiiskisse.

Initsiatiiv Musta mere loodeosas on olnud Ukraina käes alates eelmise aasta juulist. Ukrainlased on sundinud Vene mereväe kaitsesse, kasutades ründamiseks erinevaid meredroone, aga ka tavadroone, rakette ning erioperatsioone, märgivad britid.

Suurbritannia kaitseministeeriumi sõnul saavad venelased Ukraina poole tiibrakettide väljalaskmist jätkata tõenäoliselt Musta mere idaosast. Oma tulejõudu kasutades üritab Venemaa initsiatiivi enda kätte saada ka Musta mere lääneosas.

Ukraina relvajõud: Venemaa üritab Kupjanski-Lõmani teljel intensiivsemalt rünnata

Venemaa väed on hoogustanud rünnakuid Makijivka lähedal Lõmani suunas ja Harkivi oblasti Kupkanski suunas, teatas Ukraina maismaavägede ülem Oleksandr Sõrskõi laupäeval, vahendas The Kyiv Independent.

Sõrskõi ütles, et Venemaa eesmärk on lüüa piirkonnas Ukraina vägede rühmitust, piirata ümber Kupjansk ja jõuda Oskili jõeni.

Ukraina politsei teatel suri Venemaa raketirünnakus ühele Donetski oblastis asuvale Bahatõri külale 11-aastane poiss. Rünnakus sai viga veel kuueaastane poiss ja 31-aastane naine. Ukraina andmetel sai rünnakus kahjustada 20 maja, nende seas kool ja kirik. Samuti sai kahjustada kohalik elektrivõrk.

Hersoni võimude teatel ründasid Vene väed laupäeva pärastlõunal kohalikku Dnepri turgu. Keegi rünnakus kannatada ei saanud.