Peking võõrustab 17.-18. oktoobrini 130 riigi esindajaid, et tähistada kümne aasta möödumist oma Vöö ja Tee algatusest, mis on president Xi oluline geopoliitiline projekt Hiina globaalse haarde laiendamiseks.

Kuid kõigi pilgud on suunatud Putinile, kes ütles läinud kuul Peterburis Hiina välisministrile Wang Yile, et võtab Xi kutse Vöö ja Tee jututuppa rõõmuga vastu.

Vene diktaatori strateegiline sõltuvus Hiinast on vaid kasvanud pärast seda, kui tema sissetung naaberriiki Ukrainasse viis Moskva rahvusvahelisse isolatsiooni. Putin on seejärel vaid harva väljunud oma riigi piirest ning järgmise nädala reis on esimene globaalse suurjõu juurde.

Kahe suurriigi kaubavahetus on tänavu hüppeliselt tõusnud tasemele, mida pole nähtud alates sõja algusest Ukrainas ning Vene nafta import Hiinasse on olnud rahvusvaheliste sanktsioonide küüsis Moskvale tähtis päästerõngas.

Kahepoolne kaubavahetus jõudis mullu Hiina tolli andmetel rekordilise 190 miljardi dollarini ja mõlemad pooled on lubanud jõuda tänavu 200 miljardi dollarini.

Hiina on keeldunud sõda hukka mõistmast, püüdes positsioneerida end neutraalse osapoolena ja pakkudes samal ajal Moskvale üliolulist diplomaatilist ja rahalist päästerõngast.

"Peking on kogu invasiooni vältel säilitanud Venemaa poole kaldu neutraalsuse, pakkudes Moskvale hädavajalikku diplomaatilist, majanduslikku ja mittesurmavat sõjalist abi," ütles Atlandi Nõukogu vanemteadur Joseph Webster AFP-le. 

Süveneva partnerluse keskmes on suhe Xi ja Putini vahel, kes on teineteist kirjeldanud kalli sõbrana. Kuid nende liidu taga on ka sõltuvussuhe, kuna kumbki näeb teist vajalikuna ühises võitluses lääne domineerimise vastu.

Kui Xi tegi märtsis riigivisiidi Moskvasse, tervitas Putin nende riikide partnerluse pakutavaid "tõeliselt piiramatuid võimalusi".

Mais ütles Hiina liider Vene peaministrile Mihhail Mišustinile, et Peking ja Moskva jätkavad teineteisele kindla toetuse pakkumist küsimustes, mis puudutavad teineteise põhihuve.

Järgmisel nädalal Pekingis maandudes püüab Putin neid ülevaid sõnu sobitada vajadusega kõva valuuta ja kindlama toe järele sõjas Ukraina vastu, ütlevad eksperdid.

"Moskva püüab veelgi süvendada koostööd Pekingiga ja hankida Hiinalt rohkem toetust, sealhulgas letaalset sõjalist abi, lootes samas, et Lääne toetus Ukrainale lööb järk-järgult kõikuma," ütles Hiina Jilini ülikooli dotsent Björn Alexander Duben. 

Hiina on seni pakkunud Moskvale üksnes "mittesurmavat" toetust, kuid ekspertide hinnangul võib Peking oma käitumist muuta, kui Venemaa olukord peaks halvenema.

"Hiina ei taha näha oluliselt nõrgenenud Venemaad ja võib oma jõupingutusi suurendada, kui hakkab tajuma, et Moskva võib kaotada," ütles Euroopa Välissuhete Nõukogu poliitikateadlane Alicja Bachulska AFP-le.

"Putini režiimi kokkuvarisemist ja sellega seotud kaost peetakse tõsiseks julgeolekuohuks," lisas ta. "Peking võib olla valmis suurendama toetust Venemaale, et sellist stsenaariumi ära hoida."

Analüütikud ütlesid, et kuigi erasõjafirma Wagner palgasõdurite mäss Moskva vastu vaibus kiiresti, jõudis Pekingis tekkida kartus, et tema strateegilise partneri stabiilsus võib olla raugemas. Nad lisasid, et Venemaa tajutav nõrkus lisab Pekingile selles partnerluses mõjuvõimu.

"Hiinlased on väga rasked läbirääkijad," ütles Vene politoloog Konstantin Kalatšov AFP-le, lisades, et ei oota uusi läbimurdeid vaidlusküsimustes, sealhulgas kauaoodatud gaasijuhtme osas.

"Hiina domineerimine suhetes on tohutult suurenenud," ütles Duben. "Jätkuv majanduslik koostöö Hiinaga on järk-järgult muutumas otseseks sõltuvussuhteks, mis tõstatab küsimuse, kas Venemaa tüürib kliendisuhte poole Pekingiga."