Rahvakogus ei ole spetsialistid ning kogusse ei tohi kuuluda linnaametnikud, volikogu poliitikud ja ka lobistid. Kutse saadeti 30 000 pealinlasele, kellest rohkem kui 800 soovis osaleda ning neist tehti valik nii, et oleks esindatud kõik linnaosad ning rahvakogus oleksid nii noored kui ka eakamad tallinlased.

Rahvakogu peakorraldaja Maiu Lauring ütles, et rahvakogu on uudne meetod, mida on juba Euroopas viimasel aastal palju kasutatud just selleks, et arutada erinevate kliimamuutustega seotud teemasid ja selleks kaasata ka elanikke.

Rahvakogu liikmed uurisid linna esindajatelt, et miks on kesklinnas rohelust aina vähem ja kuhu kadusid renoveeritavatelt tänavatelt puud.

Rahvakogu liige Tanel Tallo leidis, et näiteks ka Nõmme võiks rohelisem olla. "Nõmmel hiljuti võeti asfalt üles ja siis pandi uuesti asfalt asemele. Teeks konkreetselt, et kui võtame asfaldi üles, siis ei pane enam mitte kunagi seda tagasi. Kui selle üles võtame, siis paneme mingit rohelust sinna," ütles Tallo.

Laupäevaks tuli teha ka kodutööd ja panna kirja ideed. Laiem teema, mida rahvakogu arutab on see, kuidas siduda Tallinna haljasalad ülelinnaliseks tervikuks ja sellel teemal tuleb rahvakogul esitada ka ettepanekud.

Tallinna Strateegiakeskuse rohepöörde büroo analüütik Tuuli Veersalu ütles, et ettepanekud ei jää riiulile vaid linn kavatseb need ka ellu viia.

"Meil on linnas moodustatud eraldi juhtrühm kuhu kuuluvad linna ametite ja talituste juhid, kes hakkavad korraldama seda, et need ettepanekud tõesti ellu viiakse. See juhtrühm vaatab kõik ettepanekud üle ja annab neile vastuse ja need avalikustatakse rahvakogu veebilehel," sõnas Veersalu.

Rahvakogu tuli esimest kord kokku 7. oktoobril ning ettepanekud antakse linnale üle 4. novembril.