Urmas Reinsalu rääkis saates, et Eestisse on jõudnud majandusstagnatsioon, kus ostujõud halveneb, tööpuudus kasvab ja majanduse väljavaade, eriti tööstuse ja ekspordi väljavaatest kukub kiiresti. Valitsuse koostatud tuleva aasta riigieelarve Reinsalu hinnangul majandust aga ei toeta.

"Paraku sellel eelarvel pole seda tõukejõudu, et anda majandusele, ettevõtlusele positiivset stabiilsust. Vastupidi, valitsuse poliitiline käekiri on majandusvaenulik. Ja see loogika peitub kahes asjas ja minu meelest ühiskonna arutelu raskuskese peaks keskenduma sellele, kuidas me majanduslanguse ajal suudame ettevõtluse konkurentsivõime säilitada nii, et inimesed säilitavad oma töökohad," rääkis ta.

"Probleem on selles, kui vaatame valitsuse poliitikat, siis üks põhimõtteline asi, mida ütlesid eile välja ka ettevõtjate esindajad, on see, et majanduslanguse ajal makse ei tõsteta. Meil on tekkinud uus nähtus, mida varem pole Eestis olnud – see on riigirisk. Välisinvestorid ja Eesti ettevõtjad tunnevad praegu probleemi selle määramatuse üle Eesti majanduspoliitikas. Teine probleem tähendab seda, et ma ei näe ka keskvalitsuse bürokraatia regulatiivset vähendamist ega ka bürokraatiakärbet, seda ei sisalda ei järgmise aasta eelarve," lisas Reinsalu.

Reinsalu kritiseeris, et valitsuskoalitsiooni mõttekäik on see, et Eesti maksustatakse jõukaks.

Keskerakonna liige Jüri Ratas nimetas plaanitud riigieelarvet läbikukkumiseks.

"Selle eelarve peaks koalitsioon tagasi võtma. Seal pole seda põhimõtet sees, et see oleks tasakaalus, see on suures nominaalses puudujäägis – umbes kolm protsenti. Selles pole ühtki lahendust Eesti inimestele, välja arvatud üks – et vähendada inimeste ostujõudu läbi maksutõusude, eelarvestrateegias oleva automaksu ja tehakse huvitavat mängu, et teeme kaasavat maksustamist nagu Pipi otsis spunki," kommenteeris Ratas.

"Minu meelest sel eelarvel puudub täielikult ambitsioonikus nii koalitsiooni teljel, kus soovitakse rääkida, et Eesti rahandus on nüüd korras – ei ole korras –, kui ka sisulisel teljel need lahendused puuduvad. Nii et mina arvan, et koalitsioon peaks selle eelarve tagasi võtma ja minema uuesti Vihula mõisa või tegema kodus tööd ja siis tulema tagasi," lisas ta.

EKRE liige Rain Epler ütles samuti, et eelarveprojekt on halb ja nõustus opositsioonikaaslaste jutuga. Ta lisas, et valitsus läheb maksumuudatuste, tasude ja lõivude ja kiirkorras otsustega ettevõtjate jaoks majanduskeskkonda veel halvemaks muutma. Lisaks ei paranda valitsus tema hinnangul riigirahandust.

Epler oli samas ka kriitiline opositsioonikaaslaste suhtes, et nad EKRE obstruktsiooniga kaasa ei lähe.

Reformierakonna liige Jürgen Ligi tunnistas, et plaanitavad maksumuudatused on kindlasti langetanud Reformierakonna valijate toetust. Ligi ütles, et maksumuudatusi on vaja teha, kuna varasemad valitsused on eelarvepoliitika käest lasknud.

"Käest lasti nad esimest korda 2016. aasta lõpuks. Eelarveauguga on see, et kui käärid sisse lasta, siis see järjest laieneb. Seda on raske tavakodanikul mõista, aga kuludel on väga suur inerts ja pildid on kohutavad, mis nelja-viie aasta pärast kulude kasvul ja tulude märksa aeglasemal kasvul välja paistavad," ütles ta.

Ligi tõrjus opositsiooni kriitikat, et valitsus tõstab majanduslanguse ajal makse.

"Ei ole nii, et valitsus on lasknud käest, tõstis maksu majanduslanguse ajal. Majanduslanguse ajal ei ole, muide, keegi maksu tõstnud, järgmisel aastal prognoositakse majanduskasvu, tööpuuduse kasvu pidurdumine, hinnakasvu pidurdumine ja majanduskasvu taastumine. Aga ma ei ütle, et majanduses on hea seis, ei ole," rääkis ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Riina Sikkut tõdes, et näiteks käibemaksu tõus tabab madalama sissetuleku teenijat valusamalt, aga maksumuudatusi tuleks vaadata komplektis. Ta tõi esile selle, et järgmisel aastal tõuseb alampalk 820 euroni, mis aitab liikuda eesmärgini, et 2027. aastaks oleks alampalk 50 protsenti keskmisest palgast.

"See tähendab, et meil ei ole vaja inimestele toetusi maksta, vaid töötasuga tullakse paremini toime," lisas ta.

Eesti 200 liige Toomas Uibo selgitas, et maksumuudatusi on vaja teha, sest Eesti elab sisuliselt iga päev viie miljoni euroga võlgu.

"See on raha, mida meil pole, see on raha, mida ei laeku maksudest riigikassasse. Aastas teeb see 1,7 miljardit. Kui me räägime riigieelarvest, siis kevadel oleme teinud tõsiseid otsuseid ja parandanud eelarvepositsiooni. Kui me seda poleks teinud, oleksime veel suuremas augus. See on ka oluline ettevõtlusele, et oleksime riik, kel on rahaasjad korras. Sealt tulenevad riigireitingud, mis hakkavad muidu langema, meie laenud suurenevad, see kõik on seotud," rääkis ta.

Uibo tõdes, et maksuküüru kaotamise mõtet tuleks veel arutada, kas seda üldse teha või edasi lükata. "Me oleme rahanduslikus mõttes väga raskes olukorras ja peame lihtsalt kõik variandid lauale tooma," ütles ta.

Ligi ütles, et maksuküüru kaotamine on maksusüsteemi parandamine, mis suurendab maksulaekumisi ja tarbimist.

Automaks

Toomas Uibo ütles, et Eesti 200 tahaks automaksu üle veel arutada. "Ma ütlen, et see seadus pole veel valmis. On mitu asja, mis meile seal ei meeldi. Seda saab teha mõistlikumaks, õiglasemaks. Eriti, mis meid paneb muretsema, on suurpered. Kui sinna ei leia õiglast lahendust, siis on raske selle poolt olla, päriselt ka. Automaksu saab teha palju mõistlikumaks," rääkis ta.

Urmas Reinsalu hinnangul tuleks automaksu idee prügikasti visata. "Lollust ei ole võimalik mõistlikuks disainida. Automaks on täiesti mittevajalik," sõnas ta ja lisas, et kui Isamaa võimule saab, siis ta selle maksu tühistab.

Rain Epler ütles, et ka EKRE tühistaks võimule saades automaksu. Keskkonnasäästu juttu automaksu kehtestamise ümber peab ta kattelooriks.

Jüri Ratas tunnistas, et Keskerakond toetaks automaksu, kui see oleks luksusautode pealt, kuid keskustest väljaspool elavatele inimestele seda kehtestada ei tohiks.

Jürgen Ligi märkis, et ta on seisnud automaksu vastu selle argumendiga, et Eestis on kütuseaktsiis piisavalt kõrge. Samas ütles ta, et pole kunagi arvanud, et Eestis automaksu ei tule, kuna kõigis teistes Euroopa Liidu riikides see on.

"Argument, miks see mujal on, on koormus keskkonnale ja inimese tervisele, teine on taristule, mis on auto puhul ebaproportsionaalselt suur. Eriti need riigid, kes on rahandushädas, on sunnitud ebameeldivaid otsuseid rohkem tegema kui need, kes pole reserve headel aegadel ära põletanud ega võlgu elanud," ütles ta.

Riina Sikkut tõi välja, et Eesti on olnud vara ja kapitali maksustamisel väga tagasihoidlik, aga oma madala maksukoormuse juures on raha tervishoidu ja haridusse juurde vaja.