Uuringu aluseks soovib EKI võtta riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" suunised eesti keele arengukavale. "Eesti keele maine mõõdik peaks olema regulaarselt jälgitav mõjumõõdik, millega mõõta arengustrateegia tegevuste mõju keelevaldkonnale," kirjutas EKI juht Arvi Tavast kirjas ministeeriumile.

Tavasti sõnul uuritakse eeluuringu sissejuhatavas osas maine ja keelehoiakute mõisteid ning esitatakse ülevaade keele maine mõõtmisest rahvusvahelises praktikas.

Töö põhiosas kirjeldatakse mainele hinnangu andmise komponendid ning nende hindamiseks vajalikud andmekoosseisud. Selgitatakse välja, kas ja millised on võimalused andmete kogumiseks juba olemasolevatest andmekogudest. Kui selgub, et olemasolevad võimalused pole eesti keele maine mõõtmiseks piisavad, töötatakse välja ja valideeritakse lahendus uue andmekoosseisu loomiseks ning andmete kogumiseks.

"Eeluuringu tulemusel on loodud teaduspõhine kontseptsioon, mis sisaldab maine mõõtmise parameetreid ning kirjeldab mõõtmise instrumenti. Esitatakse ettepanekuid andmete kogumiseks ja valimi esinduslikkuse saavutamiseks. Samuti luuakse seos valdkondliku poliitika kujundamisega," selgitas Tavast.

Eeluuringu korraldab EKI, kaasates ka eksperte ja teadlasi väljastpoolt maja. Näiteks on kavas küsida SA Liberaalne Kodanik asutajalt Tarmo Jüristolt, kuidas mõõdikut välja töötada, küsitleda ja tulemusi analüüsida. Samuti palub EKI mainekujunduse nõu suhtekorraldajalt Aune Pastilt.