ERJK käsitleb SALK-i tegevust keelatud annetusena

{{1697718180000 | amCalendar}}
Foto: ERR/Siim Lõvi

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) käsitleb Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) tegevust viimaste riigikogu valimiste ajal keelatud annetusena neljale erakonnale. ERJK juht Liisa Oviir ütles, et komisjon kavatseb sotsiaaldemokraatidelt, Reformierakonnalt, Eesti 200-lt ja Keskerakonnalt nõuda keelatud annetuse tagastamist SALK-ile.

"Komisjon jõudis seisukohale, et arvestades meie kehtivat regulatsiooni, eelkõige erakonnaseaduses sätestatut, siis ikkagi tegemist on juriidilise isiku poolt antud
teenusega erakondadele ja see teenus oli antud tasuta. Ehk siis tegemist on meie vaates ja seaduse mõttes keelatud annetusega," ütles Oviir pärast ERJK korralist koosolekut ERR-ile.

Oviir märkis, et nüüd jätkab ERJK juriidilist tööd, et panna kogu keelatud annetuse sisu juriidilisse keelde, seejärel tuleb selgeks teha hinnamääratlus ning lõpuks pöördub komisjon erakondade poole ettekirjutustega keelatud annetuse tagastamiseks SALK-ile.

"See info, mis meile on antud ja mida me oleme kogunud oma uurimise näol, on see, et seda teenust said tasuta neli erakonda. Need on Reformierakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Erakond Eesti 200 ja Eesti Keskerakond," ütles Oviir.

Isamaa ja EKRE ei ole Oviiri sõnul SALK-ilt sellist teenust saanud. "Kontakt nende erakondadega selles osas puudus. Nendega SALK-il olevat teadmist ei jagatud. Seega nende puhul ei ole võimalust seaduse mõttes rääkida keelatud annetusest," sõnas Oviir.

Oviir ei osanud veel öelda, millal võiks selguda see, kui suure summa peaksid erakonnad SALK-ile kandma.

"Tuleb teha juriidiline analüüs, milline on õige alus hinnaks. Kas see on kulupõhine, on see turu keskmise hinna põhine. Seda tuleb komisjonil veel analüüsida," ütles Oviir.

Oviir märkis, et oma panuse hinnakujundamisse saavad anda ka erakonnad.

Riigikogu sotsiaaldemokraadist liige Raimond Kaljulaid ütles, et SALK-i tegevus on valimistulemuse saavutamise mõttes üle hinnatud, kuid kui teema saaks kohtus läbi vaieldud, oleks see õigusselguse huvides hea. "See kindlasti ei ole selline mustvalge juhtum, kus on kaugelt näha, et asjaosalised ise tahtsid kuidagi avalikkust või ühiskonda eksitada. Pigem on siin tõlgendamisruumi päris palju," rääkis Kaljulaid.

Eesti Ekspress avaldas maikuu lõpus artikli, milles keskendus sellele, kuidas SALK eesotsas tuntud ettevõtjatega proovis valimistulemusi mõjutada, eesmärgiga aidata Reformierakonnal, Eesti 200-l ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal valimistel edu saavutada. Täpsemalt puudutas see liberaalse maailmavaatega erakondade toetamist uuringute, nõustamise ja videoreklaamidega.

Jüristo: SALK ei tee annetusi ega osuta teenust

SALK-i juht Tarmo Jüristo kommenteeris ERJK otsust, öeldes, et SALK ei ole teinud mingeid annetusi ega osuta teenust, vaid tegeleb enda põhikirjaliste eesmärkide saavutamisega.

"See ei ole teenus. Ma jään huviga ootama, mismoodi EJK selle teenuseks kvalifitseerib ja siis selle hinna arvutab, sest minu teada sellist midagi võrreldavat või samasugust ei ole siit ega lähikandist kuskilt leida, nii et ma tõesti ei oska öelda, kuidas nad seda teevad. Aga iseenesest oleks see meie jaoks vastu jõule väga uhke ja meeldiv üllatus, kui äkki nüüd ERJK otsustab, et erakonnad peavad hakkama meile maksma millegi eest, mida me teinud varem oleme. Ma jään põnevusega ootama," rääkis ta.

SALK ei kavatse oma tegevust Jüristo sõnul muuta. Tema hinnangul võiks aga muuta 20 aastat vana erakonnaseadust, sest maailm on selle ajaga muutunud ja seadus peaks ajaga kaasas käima.

"Kuna ERJK-l ei ole endal mingit pädevust teostada järelevalvet kellegi teise üle kui erakonnad, siis meie ERJK antud kaasuse puhul, tuleb välja, ei puutu isegi asjasse. Nad saavad arutada selle üle, kas erakonnad on teinud oma asju õigesti. Meie ei ole kuulnud ERJK ega kuskilt mujalt suunast ühtegi põhjendatud etteheidet sellele, et me oleksime teinud midagi valesti või rikkunud mingeid reegleid või seadusi. Vaidlus käib selle üle, kas erakonnad on toimetanud kooskõlas erakonnaseadusega, mis meil 2003. aastast kehtib," rääkis ta.

"See saabki olema ilmselt see huvitav ja sisuline vaidlus, mis võiks olla suunatud perspektiiviga ka järgmistele valimistele, sest minu isiklik arvamus on see, et selline seadus hädasti vajab uuendamist ja kohendamist," lisas Jüristo.

"Mida ma tahan alla joonida, ei ole mitte see, et ERJK ei peaks SALK-iga tegelema, vaid vastupidi, et ERJK-l peaks olema võimalused teostada järelevalvet selliste organisatsioonide üle nagu meie. Aga neid organisatsioone on veel mitmeid, lihtsalt meie oleme ainsad, kes oleme oma tegevusest avalikult rääkinud," ütles Jüristo.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Huko Aaspõllu, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: