Timpson esitab erakondade üle järelevalvet tugevdavad ettepanekud juuni algul

Justiitsminister Madis Timpson esitab juuni alguses kooskõlastamiseks erakonnaseaduse muudatused, mis peaks suurendama poliitiliste ühenduste tegevuse läbipaistvust ning võimaldama nende rahastamist senisest tõhusamalt kontrollida.
"Kõige suurem muutus on minu jaoks see, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) saab võrreldes kehtiva seadusega võimu juurde. Nad saavad nõuda dokumente ja muud infot ka kolmandatelt isikutelt, kui on alust arvata, et nad vajaks nendelt rohkem infot," ütles Timpson reedel ERR-ile. "Praegu, kui mõni isik ütleb, et ma teile infot ei anna, siis otsi tuult välja. See on kõige suurem muudatus."
Muutub ka järelevalve erakondade niinimetatud sidusorganisatsioonide tegevuse üle, rääkis minister.
ERJK saab õiguse määratleda erakondade sidusorganisatsioonina sihtasutusi või mittetulundusühinguid nagu näiteks erakonna noorteühendus, piirkondlik või üleriigiline ühendus, liikmeühendus, mille tegevus on suunatud konkreetse erakonna eesmärkide täitmisele ning sellega muutuvad ka sellistele ühendustele kehtivad reeglid.
Timpson tunnistas, et sidusorganisatsiooni mõistet on keeruline sisustada niimoodi, et see oleks täiesti selge. "Mäletan, et kui eelmine suurem erakonnaseaduse muudatus 2011. aastal jõustus, olin näppu-pidi selle kõrval, olles tol ajal justiitsministeeriumis tööl ja ka siis oli sellega igavene peavalu, et seda ei suuda keegi korralikult ära sõnastada ja kas ongi võimalik need reeglid ära sõnastada. Aga proovime seda natukene täpsemaks saada ja vaatame, võib-olla tuleb mingisuguseid häid mõtteid ka kooskõlastusringilt," rääkis ta.
Valimisliidud peavad ennast registreerima MTÜ-na
Teise suurema valdkonnana tõi minister välja valimisliitude vastutuse küsimuse, mis seadusemuudatusega täpsemaks saab. Selleks sätestatakse eelnõus, et edaspidi peab valimisliit kohalikel valimistel osalemiseks olema mittetulundusühing, mitte seltsing, ütles Timpson.
Ta tõi välja, et 2021. aasta kohalikel valimistel osales Eestis kokku 120 valimisliitu, mis tähendab, et paljudes omavalitsustes teostavad praegu võimu ainult valimiste ajaks moodustatud seltsingud.
"Kui nad on kohaliku tasandi erakonnad, siis põhimõtteliselt võiks ka nende rahastamise kontroll väheke laieneda, muidu jälle pärast otsi tuult väljal. Ega MTÜ tegemine tänapäeval mingisugune raketiteadus ei ole. Ma arvan, et inimesed, kes tahavad kohalikul tasemel otsuseid langetama hakata, on võimelised ka MTÜ tegema - seal midagi keerulist ei ole. Aga me saame sellega vastutust juurde ja rahastamise mõttes ka [läbipaistvust] natukene paremaks," rääkis ta.
Täpsustuvad kampaaniakulude maksmise piirangud
Lähtuvalt praeguste Euroopa Parlamendi valimiste kampaania ajal tekkinud küsimustest teeb justiitsministeerium ka ettepaneku täpsustada kampaaniakulude katmise reegleid. Selleks seatakse ajaline piirang avalike vahendite kasutamisele kampaaniakulude eest tasumisel.
"Me oleme sinna kirjutanud taolise mõtte, et alates kandidaatide registreerimise viimasest päevast kuni valimispäevani ei tohi maksta oma kuluhüvitistest avalike ürituste kulusid, reklaamikulusid, suhtekorralduskulusid, trükikulusid. See peaks natukene seda olukorda mahendama," rääkis Timpson.
Sellega võiks laheneda olukord, kus valimiste lähenedes hakkavad poliitikud kasutama avalikke vahendeid enda reklaamiks ning on raske tuvastada, kas kampaaniat tehakse olemasoleva mandaadi reklaamimiseks või uue saamiseks, selgitas ta. "Et oleks selgus, et olemasoleva rahaga tulevasi asju ei tohiks maksta," lisas minister.
Väiksemate tehniliste muudatustena tõi Timpson välja veel ka täpsustuse, et erakondadele võivad tulevikus annetusi teha ka Eestis püsivalt elavad Euroopa Liidu kodanikud ning ka selle, et erakond on saanud keelatud annetuse, peab ta selle 30 päeva jooksul tagastama, vastasel juhul oleks aga kohustatud kandma selle riigieelarvesse.
ERJK esimees Liisa Oviir saatis aprillis justiitsministrile kirja, milles meenutab, et justiitsministeerium esitas juba 2022. aasta mais kooskõlastamiseks ning huvirühmadele arvamuse avaldamiseks erakonnaseaduse, krediidiasutuste seaduse ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu ning 1. veebruaril 2023 esitas ministeerium eelnõu ka valitsusele heakskiitmiseks, kuid kuna valitsus lõpetas seoses valimistega töö, jäi ka selle menetlemine pooleli.
Oviir aprillis kirja kommenteerides ERR-ile, et eelmisel aastal, kui uus valitsus alustas, paistis olukord selle teema suhtes väga lootustandev ning komisjoni liikmed lootsid, et eelnõu jõuab juba sügisel parlamenti. "Aga ma pole näinud, et selle teemaga oleks edasiminekut," tõdes ta.
Timpson vastas mai keskel ERJK-le. et tegemist on jätkuvalt prioriteetse teemaga ning lubas eelnõu lähiajal kooskõlastamiseks saata.
Reedel ütles minister ERR-ile, et järgmisel nädalal toimub eelnõu lõplik keeleleline korrektuur ning see saatetakse kooskõlastusringile kas järgmisel reedel või ülejärgmise nädala alguses.
Toimetaja: Mait Ots