Norstati küsitluse järgi soovivad 51 protsent eestlastest erakorralisi valimisi ning nende vajadusele on rõhunud ka näiteks EKRE esimees Martin Helme, kes on öelnud, et EKRE-l on lausa plaan erakorraliste valimiste esilekutsumiseks.

Karise sõnul pole erakorralised valimised midagi sellist, mida ei tohiks või ei peaks toimuma, aga sellel peab olema kindel põhjus.

"Mitte nii, et mulle täna riigis miski ei meeldi või mulle ei meeldi mõned poliitikud, et siis tuleb president ja kuulutab välja erakorralised valimised. Nii need asjad ei käi. Selleks peab olema mõjuv põhjus ja need on ka seaduses ja põhiseaduses kirjas," lausus Karis.

Karise sõnul ei muudaks erakorralised valimised poliitikas eriti midagi.

"Praegune poliitiline olukord näitab ka seda, et mingeid suuri muutusi need erakorralised valimised ei tekita, teatavad vastasseisud jäävad ikka alles ja lõpuks me oleme samas olukorras, mis praegu. Pigem püüame sellist poliitilist joont ajada, et sellisest poliitilisest olukorrast, kus me praegu oleme, välja tulla," lausus president.

Karis lisas, et kes tahab parlamendi tööd blokeerida, saab seda teha ka peale erakorralisi valimisi ning et erakondade arv parlamendis jääb tõenäoliselt samaks.

"Paratamatult sellised olukorrad tekivad ja tekivad ka olukorrad, mida ei ole väljastpoolt ilus vaadata. Ideaalne on parlament, kus ka opositsioonil on sõna ja seda ka aeg-ajalt kuulatakse, mitte ei sõideta üle. On tööõhkkond," lausus ta.

Helme ja EKRE plaani kohta ütles Karis, et ta ei oska selle kohta miskit eriti öelda, sest ta ei tea, millele Helme loodab.

"Ma ei tea, mis Martin Helme lootused päriselt on. Eelarveprotsess alles käib. Eks kui eelarve jõuab ka Kadriorgu, siis tuleb sellele otsa vaadata, kas see vastab põhiseadusele ja kas kõik kriteeriumid on täidetud. Kuigi ma saan aru, et üks võimalus erakorralisi valimisi välja kutsuda on  tõesti, et venitada nii kaua, kui märtsikuu käes ja siis peab seadusest tulenevalt valimised välja kuulutama. Aga ma loodan, et need asjad nii kaugele ei jõua," lausus Karis.

Karis juhtis ka tähelepanu koalitsioonipoliitikute väljaütlemisele, et riigieelarve seaduse eelnõu kindlasti usaldushääletusega ei seota.

"Aga see on just see, mida võiks usaldusega siduda, sest see on seadus, mis peab valitseval koalitsioonil oma tegevuseks olema, muidu jookseb kõik umbe. See tegelikult on see üks ja ainus seadus, mis võiks olla usaldusega seotud, kui see vajadus tekib muidugi," lausus president.

Karis vastas ka väidetele, justkui oleks ta poliitikas poole valinud.

"Muidugi ma valin poole. Ma valin alati poole. See pool saab olla ainult põhiseadus. See on see, mille alusel president töötab. Ja nii ma kavatsen ka jätkata," ütles ta.

Enda väljaütlemise kohta, et tema oleks Kaja Kallase asemel idavedude skandaali puhkedes kohe ametist lahkunud, märkis Karis, et see seisukoht pole muutunud.

"Aga eks president on ju ka inimene, kes võib oma arvamuse välja öelda ilma seda kartmata.  See on minu seisukoht, oli toona ja ma ei ole oma seisukohta muutnud. Ma arvan, et seda teemat venitada, hoida seda kogu aeg üleval ei ole mõtet," lausus Karis.

Riigikogu ja valitsuse usalduse languse kohta elanike seas ütles Karis, et selle üle ei saa imestada.

"See räägib sellest, et elanike jaoks poliitiline kultuur on see, mis mõjutab usalduse otsust. Me näeme, mis on toimunud. Kui inimesed näevad, et usaldust ei ole nagu varem, eks nad avaldavad seda küsitlustes. /.../ See ei ole hea, et (usaldus)protsent on madal, sest riigis peavad olema valitsejad, keda saab usaldada, et nende otsused oleksid usaldusväärsed. Aga usaldust saab kergitada ainult riigikogu ise, keegi teine seda teha ei saa," lausus ta.

Loos olevast helifailist saab kuulata presidendi intervjuud täispikkuses, otseülekandes Vikerraadios oli kuulamine kahjuks tehniliste asjaolude tõttu häiritud.