X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Rene Kundla: eestikeelsele õppele üleminekust on saanud poliitiline tööriist

Foto: Ago Gaškov

Kui riik ja omavalitsused selga kokku ei pane, jääb Ida-Virumaa eestlaste peredest tühjaks, kirjutab Rene Kundla. Põhjuseks pole mitte niivõrd madal iive, kuivõrd riigi ja omavalitsuste hariduspoliitilised otsused.

Ida-Virumaal, kus suurem osa elanikkonnast on muukeelne, on sulgemissurve alla sattunud gümnaasiumiosa Kiviõli, Iisaku ja Toila koolis. Löögi alla on sattunud koolid, kus seni on veel suudetud hoida eesti keelt emakeelena valdavad õpilased ülekaalus. Kahe kooli poolehoidjad on alustanud juba gümnaasiumi sulgemise vastu allkirjade kogumist.

Nagu sellest proovikivist veel vähe oleks, testitakse Kiviõlis lastevanemaid, kelle lapsed pole veel kooliteed alustanud. Seal soovitakse sügisest panna kõik esimesse klassi minevad lapsed keeleoskusest hoolimata eesti kooli, kuigi veidi rohkem kui üheksa kuud enne kooli algust polnud ei koolil ega riigil koolipidajana kogukonna koosolekul lastevanematele vastuseid, kuidas koolitunnid välja hakkavad nägema.

See pani mitmed lastevanemad ütlema, et kui asi selgemaks ei muutu, kaaluvad nad Ida-Virumaalt ärakolimist. Nimelt ei soovita, et kooli minevad eesti lapsed satuksid keelesurve alla ehk kooliteed alustataks klassis, kus riigikeele oskajaid on vähem kui vaid vene keeles rääkivaid lapsi. Loodetavasti on jaanuarikuiseks koosolekuks olemas lastevanematele selgemad vastused, seda enam, et vajalikud õppemeetodid on välja töötatud.

Kahjuks on eestikeelsele õppele üleminekust saanud ka poliitiline tööriist. Ilmekaks näiteks on eelmaintud Kivõli 1. keskkoolis peetud rahvakoosolekul endisest riigikogu liikmest Lüganuse volikogu esimehe Dmitri Dmitrijevi öeldu, et nad ju Keskerakonnaga hoiatasid, et eestikeelsele õppele üleminek ei põhjusta probleeme mitte ainult vene koolidele, vaid ka eestikeelsetele koolidele. Selliste parastavate väljaütlemistega küll kogukondi ei liida.

Kutsun kõiki poliitikuid üles käituma riigimehelikult ja vaatama hariduses toimuvaid muutusi riigi, mitte parteide seisukohalt. See pole koht, kus poliitpunkte noppida.

Väikeste koolide ülalpidamine on muidugi finantsiliselt keerukas. Selleks saaks aga lihtsalt raha leida: eesti keele oskajaid tuleks Ida-Virumaal toetada kaitse-eelarvest. Jah, riik on stimuleerinud õpetajaid lisapalgaga, et nad tuleksid Ida-Virumaale õpetama, aga selleks, et neil oleks Kirde-Eestis võimalik õpetada ka kodus eesti keelt rääkivaid lapsi, peaks tegema kõik selle nimel, et eestlasi Ida-Virumaalt mitte ära peletada.

Selleks tulekski leida raha riigikaitse eelarvest, sest eesti keeles rääkida ja mõelda oskav inimene on üks Eesti riigikaitse nurgakivi.

Seega on vaja Ida-Virumaal toetada eestikeelse keskkonnaga koolide säilimist, seda nende suurusest hoolimata. Sest mida rohkem on koolis vabalt eesti keelt rääkivaid õpilasi ja õpetajaid, seda lihtsam on seal riigikeelt omandada ka muukeelsetel lastel.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: