Justiitsministeerium soovib järgmiseks reedeks teistel ministeeriumitelt saada ettepanekud, kuidas muuta avaliku teabe seadust, mille muutmist näeb ette ka valitsuse tegevusprogramm.

Ehk olulisim teema on juurdepääsupiirangute aluste piisavus ja piirangute tähtajad. Kuigi justiitsministeerium märgib, et üldiselt on seaduses sätestatud piirangud 20 aasta pikkuse praktika jooksul üsna hästi vastu pidanud, siis tuleks kaaluda teatud aluseid täiendada või kehtestada erisusi. "Eelkõige on tõusetunud nn välissuhtlus ja teabevahetamine, distsiplinaarmenetlus ja selle teabe kaitstus, poolte võrdsuse tagamine kohtumenetluses ning asutuse sisene teave nn põhjendatud juhtudel," märkis justiitsministeerium.

Näiteks on probleemiks juurdepääsupiirangute ajaline kehtivus: kas see peaks kehtima üldseadusega ning kehtima võiks jääda senine praktika, kus võib piiranguks kehtestada kuni 10 aastat, või tuleks põhjendatud juhtudel reguleerida piirangut eriseadustes. Samuti peaks täpsustama, kas piirang seatakse kaalutluse tulemusel või faktipõhiselt.

ERR kirjutas mais, et ministeeriumid otsivad võimalust muuta seadust nii, et piisava põhjendusega saaks niinimetatud AK ehk asutusesiseseks kasutuseks mõeldud dokumentide juurdepääsupiirangut tõsta kuni 30 aastani.

Justiitsministeerium märgib ka, et ebaselgust on tekitanud juurdepääsupiirangute kohustus ja säte, mis keelab teatud teabele piiranguid seada. Ministeeriumi hinnangul tuleks korrastada ka sätted, mis reguleerivad juurdepääsupiirangute pikendamist.

Samuti tuleks selgeks teha see, kes peaks teabe väljastama – kas teabe koostanud asutus või ka see, kes on saanud selle teabe näiteks kaasamisega.

Samuti palub justiitsministeerium kaaluda võimalust, et juurdepääsupiirangut rakendatakse osaliselt ja automaatselt, näiteks määrata juba tänapäevase tehnoloogiaga dokumendi koostamisel teatud lõigud või osad juurdepääsupiiranguga teabeks.

Peale muudatusvajaduste kaardistamist ja ettepanekute saamist toimub justiitsministeeriumi sõnul täiendav kaasamine ning siis osaleb juba rohkem osapooli kui ainult ministeeriumid ja riigikantselei.