Veskimägi sõnul pole mingit kahtlust, et mida rohkem on Eestis elektrijaamu, seda parem, aga need elektrijaamad peavad olema ühtsel siseturul konkurentsis teiste elektrijaamadega.

"Nad peavad olema turupõhiselt tasuvad, sest lihtsalt ühel hetkel me võime ju varustuskindlust teha väga-väga palju paremaks, aga sellel kõigel on hind. Ja kes maksab selle hinna kinni ehk et me peame leidma tasakaalu, et meil oleks mõistlik varustuskindlus - et tuled põleks, kodud oleks soojad -, aga ka see, et hind ei oleks nii pöörane, et me ei suretaks kogu majandust varustuskindlusega välja. Et lõpuks on varustuskindlus küll, aga keegi ei tarbi seda energiat," märkis Veskimägi.

Veskimägi nentis, et Elering on kogu aeg öelnud, et Eleringi ülesanne on tagada varustuskindlus ja Elering hinda ei vaata ning ka Eleringi juhina väitis ta sama, kuid nüüd on ta seisukoht teine.

"Elektrivarustus on keskne Eesti ühiskonna toimimise vaates ja ajalooliselt on olnud niimoodi, et tarbimine on olnud paindumatu. Tuleviku energiasüsteem saab aga olema selline, et tarbimine on paindlik: tarbija hakkab mingist hinnast alates ennast maha koormama. See on mõistlik, ja me teame väga palju veebirakendusi, väga palju ka alustavaid ettevõtteid, kes pakuvad eri platvorme tarbimise paindlikkuse tagamiseks. Nii et kuskilt alates on mõistlikum jätta täiendav kilovatt või megavatt-tund elektrit tarbimata, selle asemel, et teha investeering, et see elekter kusagil toota," selgitas Veskimägi.

"Ma kindlasti arvan, et Eleringi ülesanne elektrituru seadusest lähtuvalt ongi vaadata, et see varustuskindlus on tagatud nii-öelda füüsikaliselt, et tootmine katab tarbimise ja ta ei vaata seda hinnalipikut. Nüüd uues olukorras, kui ma enam Eleringi juht ei ole, on minu vaatenurk muutunud ja täna ma vaatan kindlasti energiapoliitikat oluliselt rohkem kui majanduspoliitika funktsiooni," sõnas Veskimägi.

"Kindlasti muutub nüüd minu hinnangul relevantseks ka hind ehk et küsimus on selles, et milline varustuskindlus, milline energiapoliitika tagab selle, et ka Eesti majanduskeskkond oleks konkurentsivõimeline," lisas Veskimägi.

Veskimägi hinnangul peab varustuskindluses olema tasakaal omatootmise ja välisühenduste vahel.

"Energiasüsteemis, olgu see siis elektri- või ka gaasisüsteem, olulised eelkõige kaks asja. "Ühelt poolt, et oleks süsteemihaldurite keeles "n miinus ühtesid" ehk et kui ühe elemendiga elektri- või gaasisüsteemis midagi juhtub, siis oleks võimalik tarbijat toita teise elektriühenduse või gaasitoru kaudu. Teine oluline asi on kindlasti see, mida näeme ka Ukrainas väga selgelt, et oleks taastevõimekus ehk kui kiiresti sa suudad midagi taastada, kui peaks juhtuma õnnetus või rünnak. Need on need kaks olulist asja ja selles mõttes ma ei tahaks vastandada välisühendusi või omatootmist, vaid varustuskindluses peab olema tasakaal - on oma ühendused ehk oma tootmine ja on välisühendused," rääkis Veskimägi.