Kõrge euribori tuules on pangad tänavu teeninud 705 miljonit kasumit
Järsult kerkinud intressid on kasvatanud märkimisväärselt pankade kasumeid. Kolmandas kvartalis teenisid pangad 217 miljonit eurot puhaskasumit. Selle aasta üheksa kuuga on pangad teeninud 705 miljonit eurot puhaskasumit, mis tähendab, et varasema aastaga võrreldes on pankade kasum enam kui kahekordistunud.
LHV pank teenis tänavu kolmandas kvartalis puhaskasumit võrreldes möödunud aasta sama ajaga ligi neli korda rohkem – ligi 40 miljonit eurot. Üheksa kuu kasum oli 108 miljonit eurot ehk 191 protsenti rohkem kui aasta tagasi.
"Peamiselt on kasumi jõudsat kasvu vedanud intressitulude kasv. Teiselt poolt, millel on pikemajalisem mõju, on järgmisel aastatel intressikulude kasv. Jah, euriboril on tugev efekt meie tulemustele, euriboriga on seotud enamik meie laenulepinguid," lausus LHV panga juhatuse esimees Kadri Kiisel.
SEB pank lõpetas tänavu üheksa kuud 178 miljoni euro suuruse kasumiga, mis on üle kahe korra rohkem kui eelmisel aasta samal ajal.
"Kasum oli korralik ja tulud kasvasid peamiselt intressitõusu tõttu, eelkõige kõrgema euribori taustal. Aga nüüd on esimest korda see koht, kus ma pean ütlema, et tulu kasvu tipp hakkab vaikselt seljataha jääma. Ja pankade tulud ja võib-olla kasumlikkus jäävad veidi lühemaajaliseks," ütles SEB jaepanganduse juht Ainar Leppänen.
Coop Pank teenis samuti kolmandas kvartalis puhaskasumit 93 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Pangad kinnitavad kui ühest suust, et samas nad annavad hoiusteintressi tõusuga osa tulust klientidele tagasi.
"Hoiustele makstav intress on nii palju kasvanud, et kui aasta alguses oli see kaks protsenti, siis täna on 4,5 protsenti aastasele hoiusele," ütles Kiisel.
Eesti Panga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul on aga intressitulu teenivate hoiuste osakaal tervikuna madal ja pankade intressikulu jääb selgelt tulule alla.
"See kasv on olnud oluliselt mõõdukam kui tulude puhul. Nii et tulud on kasvanud kiiremini kui kulud. Eesti inimeste hoiustest on umbes 28 protsenti tähtajalistel ja säästuhoiustel ja siis vastavalt 72 protsenti seisavad arvelduskontol. Ja ettevõtetel on tähtajalisel hoiustel umbes 22 protsenti," lausus Raudsaar.
Pangajuhtide hinnangul on suure kasumlikkuse juures hakanud alanema ka laenude marginaalid.
"Tänaseks on see langenud 1,69 protsendini. See on ikkagi päris madal tase. Me oleme kõrgema euribori foonil ikkagi riskimarginaali vähendanud," ütles Leppänen.
"Kui me räägime kodulaenudest, siis kodulaenumarginaalid on tulnud alla. Päris märkimisväärselt, täna on turu keskmine jõudnud 1,7 protsendi juurde. Veel poolteist aastat tagasi oli see kahe protsendi juures," lausus Kiisel.
Toimetaja: Marko Tooming