"Teie valitsuse tegevusetusel kujunenud olukord on ülitõsine ning ohustab reaalselt sadu uusi töökohti Ida-Virumaal ning samal ajal ähvardab sadade olemasolevate töötajate koondamisega. Ettevõtte nimel on esitatud kliimaministeeriumile ja keskkonnaametile taotlus keskkonnamõju hindamise kohta, mille seadusest tulenev tähtaeg on 30 päeva," kirjutas Reinsalu. "Otsus seisab juba kuid kliimaministeeriumi kooskõlastuse puudumise taga ilmselgelt poliitilistel motiividel."

Reinsalu nimetas toimuvat lubamatuks ning märkis, et see on vastuolus õigusriigi põhiprintsiipide ning Eesti investeerimiskeskkonna usaldusväärsusega.

"Nimetatud projektil on mitmeplaaniline olemuslik tähtsus Eesti majandushuvisid ning eriti Ida-Viru regiooni arengut silmas pidades," märkis Isamaa esimees. 
"Arvesse võttes praeguseid põlevkiviõli maailmaturu hindu oleks tehas suuteline täisvõimsusel töötades eksportima üle 100 miljoni euro väärtuses toodangut, pidades silmas hinnangulist võimsust 268 000 tonni aastas. See tähendab riigile kogu väärindamisahelast laekuvad maksutulu mitukümmend miljonit eurot aastas. Tehas oleks tööandjaks 450 inimesele (150 töökohta tehases, millele lisanduvad töökohad logistikas ja kaevanduses), mis arvestades Ida-Virumaa üle 12-protsendist töötuse taset on suure hõivepoliitilise mõjuga."

Reinsalu lisas, et Auvere uuel õlitehasel oleks ka energiajulgeoleku väärtus, sest see suudaks juhitavat elektrienergiat toota üle 30 megavati.

"Ettevõte on heauskselt investeeringut rakendamas kõikide Eestis kehtivate õiguslike nõuete kohaselt," kirjutas Reinsalu. "Signaal, et sisuliselt telefoniõigusega on võimalik kas määramatuks ajaks edasi lükata või lausa peatada suuremahulisi tööstusinvesteeringuid Eestis, on täiesti aktsepteerimatu."

Tehase projekti nurjamine tähendab Reinsalu sõnul ka kriipsu peale tõmbamist täiendavatesse väärtusahelas järgnevalt loodavatesse potentsiaalsetesse keemiatööstuse investeeringutesse. Samuti halvendab nii suuremahulise investeeringu mahakandmine oluliselt Eesti Energia suutlikkust teenindada alates 2025. aastast riigi dividendiootusi.

"Muuhulgas on täiesti arusaamatu teie valitsuse rahandusministri käitumine, kes peaks seisma hea riigi tulude laekumise ja riigi äriühingute heaperemeheliku valitsemise eest," kirjutas Reinsalu Kallasele. "Mees, kellel on Eesti Energia ettevõtte üldkoosoleku pädevus, millest johtuvalt ta ei tohiks ettevõtet kahjustada, kasutab püsivalt mingis kõrvalseisva vaatleja positsioonis retoorikat et tema isiklikult ettevõtte rajamise otsust õigeks ei pea. /.../ Poliitikute või ametnike telefoniõigus viidetega mitteeksisteerivatele siseriiklikele regulatsioonidele ei tohi olla investeeringute õigusliku juhtimise allikaks."

Kogu uue õlitehase investeering riigi äriühingule Eesti Energia on suurusjärgus 350 miljonit eurot, millest välja on makstud ligi 290 miljonit eurot, kuid kohustus on välja maksta ülejäänud lepingutest tulenevad summad.

Varem on õlitehase valmisehitamise pidurdamise suhtes kriitikat teinud teine opositsioonierakond EKRE.

Reformierakonna rahandusminister Mart Võrklaev, kes on ka Eesti Energia aktsionäride üldkoosoleku rollis, ei soovinud esmalt selget seisukohta tehase käivitamise suhtes võtta, kuid alates reedest on mitu korda kinnitanud, et tehas tuleb valmis ehitada.