"Eesti 200 oli juba 2019. aastal seisukohal, et sellist õlitehast Eestile vaja pole. Vabariigi valitsus otsustas siiski õlitehase rajada -  sisuliselt langes otsus aastal 2020, kui valitsus andis rahandusminister Martin Helmele volitused Eesti Energia omakapitali suurendamiseks 125 miljoni euro võrra. Selle otsuse tegemisest on möödas kolm ja pool aastat ning praegu oleme olukorras, kus tehas on suuresti valmis ning selle plaanitud avamiseni on pool aastat," ütles Hussar ERR-ile.

"Olukorras, kus enam kui 350-miljoni euro suurune investeering on kas tehtud või lepingutega kaetud, ei ole ehituse peatamine otstarbekas, sest see tähendaks investeeringu mahakandmist ning saamata jääks ka selle äriplaanis loodetud tulu," lausus Hussar..

Hussari sõnul on suure tähtsusega ka tehase sotsiaalmajanduslik mõju ning roll piirkonna tööhõivele, mis on kujundanud regiooni inimeste ootusi. "Minu hinnangul on võimalik uute, alles plaanitavate projektide puhul pidada mõttetalguid ja vaidlusi, kuid praegu tuleks anda tehasele anda võimalikult kiiresti kasutusluba ja see käivitada," sõnas Hussar.

Eesti 200 fraktsiooni liige Züleyxa Izmailova avaldas aga hiljuti seisukoha, et tema hinnangul ei ole õlitehase ehitamine ei ole Eesti vajadustega kooskõlas.

Hussar viitas, et Eesti 200 esindajatest on viimastel nädalatel sel teemal avalikult seisukohti avaldanud kaks inimest - riigikogu majanduskomisjoni liige Tarmo Tamm ning riigikogu maaleukomisjoni ja erakonna juhatuse liige Züleyxa Izmailova. Hussari sõnul on nende mõlemate sõnum olnud sisuliselt sama - kui on võimalik, siis tuleb tulevikku suunatud otsused paremini läbi mõelda, ning tulevikku suunatud otsused peavad olema läbi mõeldud.

"Seda on eriti selgelt väljendanud Züleyxa Izmailova, kes on väga selgelt ja argumenteeritult toonitanud ka tõsiasja, et riik on olnud ka õlitehase puhul tõeliselt halb peremees, kes on muutuvas keskkonnas teinud pikaajalisi otsuseid ja neist lähtuvaid investeeringuid ning viimasel hetkel otsustanud sisuliselt iseendale vastu töötada," kommenteeris Hussar.

"Sisuliselt on sellest olukorrast ainus arukas väljapääs anda tehasele võimalikult kiiresti kasutusluba ja see käivitada. Loodetavasti mõistetakse ka kliimaministeeriumis, et teistsugune otsus oleks lihtsalt vastutustundetu ja raiskav," rõhutas Hussar.

Riigikohus tühistas eelmisel kolmapäeval Enefit Power AS-ile õlitehase rajamiseks antud ehitusloa, sest loa andmisel tehti vigu keskkonnamõju hindamisel. Kohus leidis, et linnavalitsus peab jätkama ehitusloa andmise menetlust ja vead keskkonnamõju hindamisel parandama.

Reformierakonna rahandusminister Mart Võrklaev, kes on ka Eesti Energia aktsionäride üldkoosoleku rollis, ei soovinud esmalt selget seisukohta tehase käivitamise suhtes võtta, kuid alates reedest on mitu korda kinnitanud, et tehas tuleb valmis ehitada.

Kogu uue õlitehase investeering riigi äriühingule Eesti Energia on suurusjärgus 353 miljonit eurot, millest on oktoobri lõpu seisuga välja on makstud ligi 230 miljonit eurot, kuid kohustus on välja maksta ülejäänud lepingutest tulenevad summad. Lepingulisi kohustusi on tänaseks võetud ligi 330 miljoni euro ulatuses.