Minister märkis kirjas omavalitsusjuhtidele, et mitmed omavalitsused maksavad täna õpetajatele enam kui 120 protsenti riigi keskmisest palgast, kuid samal ajal on omavalitsusi, kus õpetaja keskmine palk jääb alla riigi keskmisele palgale.

"Soovime töötüli lahendamise lepitusmenetluse läbirääkimistel kokku leppida riigi ja omavalitsuste kui koolipidajate vahelistes kohustustes õpetajate palga ja töötingimuste osas," sõnas Kallas.

Kallas toob välja analüüsid, mis näitavad, et omavalitsustes, kus on korrastatud koolivõrk vastavalt haridusvaldkonna arengukava eesmärkidele – õpilased õpivad kodulähedases koolis esimeses ja teises kooliastmes, kolmas kooliaste on koondatud keskustesse ning gümnaasiumiosa on lahutatud põhikoolist –, saab maksta õpetajatele kõrgemat töötasu.

Praegu makstakse Jõelähtme vallas üldhariduskoolide õpetajatele 130,9 protsenti riigi keskmisest palgast ehk 2394-eurost keskmist brutokuupalka. Teisel kohal on Saku vald 127,2 protsendi ja 2325-eurose kuupalgaga. Kolmandal aga Maardu linn 126,7 protsendi ja 2316-eurose palgaga. Samal ajal on Rakvere linnas õpetaja keskmine palk 93,9 protsenti keskmisest palgast ja brutopalgaks on seal 1740 eurot. (Vaata täpsemalt tabelist artikli lõpus).

Teise olulise aspektina lisaks haridusasutuste ja õppekohtade arvu optimeerimisele toob minister välja koolipidaja vajaduse tegeleda õpetajate ametikohtade analüüsiga.

"Koolipidajale on ootus võtta suurem vastutus õpetajale motiveeriva töö ja palgakorralduse kujundamisel, kus palk oleks kõrgem kui valitsuse määrusega kehtestatud õpetaja töötasu alammäär. Selleks eraldatakse koolipidajale diferentseerimiskomponent 2024. aastal 20 protsenti," sõnas Kallas.

Minister märkis, et õpetaja keskmise töötasu seire näitab koolipidajate ehk omavalitsuste suuri erinevusi välja makstavates keskmistes palkades vaatamata sellele, et riigi eraldatav toetus arvestatakse ühetaoliselt.

Ministri sõnul peaks kohalike omavalitsute roll õpetajate palkade teemalises diskussioonis olema suurem, kui ta on olnud seni. "Seadusest tulenevalt on munitsipaal-, riigi- ja erakoolide pidajad kohustatud osalema õpetaja töötasu alammäära läbirääkimistel ehk koolipidaja roll ja vastutus õpetajate töötasu alammäära kokkuleppimisel ja hilisemal kehtestamisel peab olema oluliselt
suurem, kui see seni praktikas on olnud. Nimetatud kokkuleppe alusel kehtestab valitsus õpetaja töötasu alammäära määrusega," märkis Kallas.

Eesti Haridustöötajate Liit ei ole nõus liiga väikse palgatõusulubadusega järgmisel aastal ja on pöördunud riikliku lepitaja poole, et arutada võimalikke lahendusi, millest üheks on ka üldstreik. Haridustöötajad on nõus streigi ära jätma, kui õpetajate alampalk tõuseb järgmisel aastal kaheksa protsenti või ka vähem, kui lepitakse lisaks kokku konkreetne palgatõus järgmisteks aastateks. Läbirääkimised riikliku lepitajaga on haridustöötajatel, haridusministril ja kohalikel omavalitsustel pooleli. Haridustöötajate streik saaks toimuda kõige varem novembri eelviimasel nädalal. Neljapäeval toimub haridustöötajate toetuseks meeleavaldus Toompea lossi ees.