Õpetajatele avaldasid neljapäeval riigikogu ees toetust mitmed ühingud ja erialaliidud, teiste seas ka näiteks päästjad, kes tuleval aastal oma palgatõusust ilma jäävad.

"Me leiame, et õpetajaid vajavad kõik. Neid vajavad samamoodi päästjad, neid vajab tegelikult kogu Eesti. Ka meie ju suudame oma töötulemusi saavutada tänu haridusele," sõnas päästeala töötajate ühingu juht Kalle Koop.

Õpetajad nõuavad tuleval aastal kaheksaprotsendilist palgatõusu, aga on nõus ka väiksemaga, kui sõlmitakse kollektiivleping, mis tõstab palka samm haaval nelja aasta vältel. Nii jõuaks aastaks 2027 õpetajate palk 120 protsendini Eesti keskmisest ja selle plaaniga on nõus ka haridusminister. Selleks on vaja järk-järgult kasvatada ka omavalitsuste käes olevat diferentseerimise fondi.

"Eks me peame seda palgafondi toetust iga kord suurendama. Järgmisel, 2024. aastal see suureneb 4,3 protsenti. Ja siin on ka soov, et tegelikult see 4,3 protsenti jõuaks õpetajate palkadesse, et õpetajate palgad ka reaalselt tõuseksid 4,3 protsenti, mitte 1,7 protsenti ehk mitte ainult alampalga ulatuses, vaid kogu palgafondi ulatuses. Samamoodi peame palgafondi toetust kasvatama 2025., 2026. ja 2027. aastal. Nendeks kolmeks aastaks tahakski sõlmida selle kollektiivlepingu," rääkis haridusminister Kristina Kallas.

Niisuguseks kompromissiks on vaja ka kohalike omavalitsuste nõusolekut, kes on nüüd läbirääkimistele kaasatud. Varem ei ole kohalikud omavalitsused kõnelustel osalenud.

"Praegu seadus ütleb, et nad peaksid osalema. Nemad ütlevad, et nad ei saa. Siin võib-olla ongi juristidele küsimus, mismoodi me ikkagi jõuaksime selleni, et tõesti kõik osapooled oleksid huvitatud ja tahaksid osaleda ja võtaksid ka vastutust, sest praegusel hetkel neile ju palgaraha eraldab riik, nemad peaksid selle edasi andma õpetajatele ja miks nad ei saa selles läbirääkimiste protsessis osaleda, jääb arusaamatuks," rääkis haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri.

Minister Kristina Kallase sõnul on kohalike omavalitsuste osalemiseks kõnelustel kaks varianti: kas kõik 79 omavalitsust tulevad ja allkirjastavad lepingu ise või volitavad enda esindajaks linnade ja valdade liidu. Praegu ei ole ükski omavalitsus andnud liidule volitust esineda kõnelustel õpetajate tööandjana.

"Siin tekib ikkagi sisulise kõrval ka juriidiline probleem. Meie ei näe ju iga omavalitsuse volikogu sisse või nende soovide sisse, kuidas nemad näevad seda protsessi. Kas nad tahavad ise läbirääkija olla või näiteks Tallinna linn on kindlasti võimekam läbirääkija kui liit. Samas, mõni väike omavalitsus oleks võib-olla nõus sellega. Tõenäoliselt ei ole ka õiguslikust vaatenurgast vaadates siin väga lihtsat lahendust. Kui me saame näiteks poolte omavalitsuste volitused, kas me siis esindame kõiki, ma ei oska täna öelda," ütles linnade ja valdade liidu juht Veikko Luhalaid.

Liidu sõnul on õpetajate palgaküsimuses omavalitsus vaid vahendaja, makstes palgaks riigikassast ettenähtud raha.

2. novembril kohtuvad õpetajate palgakõnelustel minister, haridustöötajate liit ning linnade ja valdade liit vaatlejana, mitte läbirääkijana.