Narva-Jõesuu linn peab sel aastal korstnasse kirjutama vähemalt 300 000 eurot saamata jäänud tulu, kuna linna territooriumil asuv Auvere elektrijaam täie võimsusega tööle ei hakanudki. Tuleval aastal loodeti uue õlitehase käikulaskmisest eelarvesse umbes miljon eurot, kuid sellestki peab suu puhtaks pühkima.

"Põlevkivisektor mõjutab Narva-Jõesuu linna eelarvet väga tõsiselt. Tänase päeva seisuga võrdväärset asendust polegi. Õlitehas, kui ta hakkab täisvõimsusega tööle, ta toob kõigepealt meile kuni üks miljon aastas, aga lisaks sellele see toob ka riigile kuni 50 miljonit puhaskasumit aastas. Ja kõik räägivad õiglasest üleminekust, aga see ei ole kindlasti võrdväärne asendus tänase päeva seisuga," ütles ERR-ile Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.

Alutaguse vallavolikogu kinnitas lisaeelarve neljapäeval. Kuna põlevkivitööstuse optimistlik kaevandusprognoos ei täitunud, peab vald loobuma 600 000 eurost ressursitasudest. Tuleval aastal jääb saamata ligi poolteist miljonit.

"Kaevandusmahud on vähenenud. Me olime seni teadmises, et mahud ei vähene, seda kinnitasid meile ka Eesti Energia juhid siin aasta alguses ja nüüd siis järgmise aasta prognoosid, mis muidu olid kaheksa miljonit tonni aastas Estonia kaevanduses, on kaks korda kukkunud," sõnas Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar.

Ka Alutaguse vald seisab valiku ees, millest loobuda ja millest mitte. 

"Meil tuleb siis, ma ei tea, vähem niita ja vähem lund lükata, personali tuleb kärpida. Esimese asjana jäävad ära investeeringud. Meil on siiamaani olnud ikkagi võimekus aastas investeerida kolm-neli miljonit, siis edaspidi on null," ütles Võhmar.

Tänavu on Alutaguse valla eelarve 12 miljonit, tuleval aastal 10,5, nelja aasta pärast kaheksa miljonit, kirjutas ajaleht Põhjarannik.

Alutaguse vallavanema arvates oleks lihtsaim lahendus, kui kohapeale jäävad kaevandamistasud oleksid suuremad. Siis ei peaks vald raskel ajal riigilt abi paluma.

Tulud vähenevad kiiresti, ettevõtlust arendada riik ei lase

Võhmar rääkis eelmisel reedel Eesti Energia keskkonnapäeval, et samal ajal, kui vald kaotab lähiaastatel põlevkivi kaevandamise vähenemise tõttu tugevasti oma tulusid, on piiratud ka võimalused ettevõtluse arendamiseks.

"Meile öeldakse, et õiglase ülemineku fond justkui kompenseerib kõik kaotatu. Ja et meile tuleb hästi palju loodusturiste. Tegelikult on majandustegevus meie vallas, mille territoorium moodustab poole Ida-Virumaast, tugevasti pärsitud," sõnas Võhmar ajalehe Põhjarannik teatel.

Võhmar tõi näiteks, et vallavõimud on väga hästi meelestatud roheenergia tootmise suhtes, et vallas saaks teha uusi päikese- ja tuuleparke. "Aitame omalt poolt planeeringute kiire läbiviimisega ja tuleme igati vastu. Aga siis ütleb kaitseministeerium, et Jõhvi-Tartu maanteest ida poole ei tohi midagi teha. Lõuna poolt tulevad vastu looduskaitsealased piirangud ja sinna ka ei tohi midagi teha. On jäänud vaid üksikud kohad, kuhu saab midagi teha, aga siis küsitakse liitumistasu elektrivõrguga ühendamiseks üle kümne miljoni euro," rääkis ta.

Alutaguse valla territooriumist moodustavad 27 protsenti rahvusapark ja üle 80 protsendi rohealad, kus osaliselt kehtivad samuti majandustegevuse piirangud.

Võhmari sõnul hindavad ja hoiavad Alutaguse inimesed oma ainulaadselt mitmekesist elukeskkonda. "Siin majandavad inimesed on teinud seda põlvest põlve. Looduskaitsealased piirangud ei tohiks mõjutada meie inimeste elu halvemuse poole," ütles ta, lisades, et kui kehtestatakse uusi piiranguid, siis tuleb maksta õiglast kompensatsiooni inimestele, kes peavad oma majandustegevust piirama või selle hoopis lõpetama.