Põlevkivitööstused pole õiglase ülemineku fondi raha jaotamisega rahul
Ida-Virumaa põlevkivitööstuste hinnangul võib õiglase ülemineku fondi raha tuulde lennata, sest suurettevõtetel on sealt väga raske toetust leida.
Ida-Viru põlevkivitööstused on varemgi õiglase ülemineku fondi rahajagamise põhimõtteid arvustanud. Nii on Enefit Poweri juht Andres Vainola öelnud, et antud fondi seatavaid piiranguid pole kas ajaliselt üldse võimalik täita või ei osutu ettevõte abikõlblikuks.
Viimati sai eitava vastuse VKG, mis püüdis õiglase ülemineku fondi toel ehitada plastijäätmete töötlemise tehast. Fondi hinnangul kvalifitseerus plasti töötlemisel tekkiv gaas fossiilkütuseks, mida põletada ei tohi.
"Seda on turundatud kui lahendust majanduse mitmekesistamisele, aga tegelikkuses on fondi tingimused ülimalt piiravad ja idealistlikud ja ringmajanduse kontekstis on suures rohetuhinas sisuliselt omaenda võttest selili kukutud ja põhimõtteliselt välistatud ringmajanduse projektide sobivus õiglase ülemineku fondi tingimustega," rääkis VKG juht Ahti Asmann.
"Aga väikese irooniaga või positiivset otsides, siis võiks tähelepanu pöörata viimastele Eesti sisemajanduse kogutoodangu numbritele, mille järgi ainsad kasvavad sektorid Eestis on riigivalitsemine ja mittetulundusühingud – nendele sektoritele võib muidugi õiglase ülemineku fond sobida, tööstusele mitte. Kuna me räägime siin põlevkivisektori transformatsioonist, siis peaks siia mingi alternatiivse tööstusliku tootmise rajama. Seda lahendust ma ei näe," lisas ta
Teise Ida-Viru suurettevõtte Kiviõli Keemiatööstuse projektid said negatiivse hinnangu juba algstaadiumis.
"Oluline on see tõsiasi, et ega see fond algusest peale ei olegi väga olnud suunatud ettevõtetele. See on mõeldud rohkem avaliku sektori toetamiseks ja selle raha mõnes mõttes laiali külvamiseks erineva väikeettevõtluse ja hariduse jaoks – hästi suurelt lüüakse lokku seal mingi teaduse rahastamise ümber. Raha lihtsalt süüakse järgneva viie aasta jooksul ära ja ongi kõik, sest raha suurettevõtetele anda on keeruline ja muudest sektoritest siia ka väga palju tulijaid ei ole," kommenteeris Kiviõli Keemiatööstuse juht Priit Orumaa.
Tema hinnangul ei piisa uute ettevõtete maakonda toomiseks ainult õiglase ülemineku fondi toetustest.
"Keegi ei tule ju sellepärast siia, Ida-Virumaale ettevõtet looma, et meil on õiglase ülemineku fond. Siin peaks olema mingi turg, kas tööjõud või mingid ressursid paremad kui nad on kuskil mujal. Aga täna on Eesti kaotanud kõik oma konkurentsieelised, mis kunagi olid. Eesti on ääremaa Euroopa mõistes, ta asub väga ebasõbraliku riigi kõrval, millega on praktiliselt piirid suletud ja igasugune kaubavahetus puudub, siin on kõrged elektrihinnad, vananev rahvastik jne," selgitas Orumaa.
Rahandusministeeriumi õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev möönab, et põlevkiviettevõtetel ongi väga raske fondist toetust saada, sest kõik, mis on seotud fossiilkütustega, jäetakse kohe ukse taha. Kuid edulugusid on ka suurettevõtete seas.
"Tegelikult suurinvesteeringute meetmest on toetust saanud juba viis ettevõtet. Nende toetuse kogumaht on üle 25 miljoni. Me teame ka seda, et selles n-ö torus on veel kümmekond projekti. Selline üks võluvits, et tuleb üks konkreetne ettevõte ja lahendab kõik probleemid ära, sellist asja juhtuda ei saa ja see pole ka vastav maakonna vajadustele. Meil on olemas üks kandev sektor ja selle sektori kokkutõmbamisega me peamegi praegu tegelema. Nii et Ida-Viru huvides on võimalikult mitmekesine ja tulevikukindel majandus, mitte see, et meil oleks mingisugune üks või kaks edulugu. Fookuses on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted," rääkis Sergejev.
Õiglase ülemineku fondi ikooniks on saanud Narva rajatav magnetitehas, mis annab tööd umbes 300 inimesele.
Toimetaja: Merili Nael