Kas Gazas peaks toimuma humanitaarabi andmiseks sõjapidamisest paus, pausid, aken või koridor? See on sõnastus, mille üle liidrid neljapäeval põhjalikult vaidlevad. See ilmnes juba seisukohtades enne Ülemkogu.

"See on väga lõhestav küsimus siin: kuidas reageerida Hamasi terrorirünnakule Iisraeli vastu? Arvamused lähevad lahku ning see saab olema sügav ja tõsine arutelu. Me oleme väga kindlalt Iisraeli õiguse taga ennast kaitsta ja kasutada vajalikke meetmeid," rääkis Ungari peaminister Viktor Orban.

"Ma olen kindlasti humanitaarabipausi poolt. Ma arvan, et on kiiresti vaja humanitaarabipausi. Need Gaza sektori inimeste kannatused, mida me meedia vahendusel oleme näinud, ei ole aktsepteeritavad," ütles Hispaania peaminister Pedro Sanchez.

"Iisrael on demokraatlik riik, mida juhivad humanitaarkaalutlused. Seepärast saab ka kindel olla, et Iisraeli armee järgib samuti rahvusvahelist õigust oma tegevustes. Mul pole selles mingit kahtlust," sõnas Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz.

"Me peame kindlad olema, et normaalsed inimesed Gazas – palestiinlased –, kes kannatavad Hamasi pärast sama palju kui Iisrael ja kõik teised, et humanitaarabi neile suureneb meeletult läbi Rafah' või mille iganes. Ja seepärast me täna ilmselt lepime kokku humanitaarabipausides," rääkis Hollandi peaminister Mark Rutte.

Eesti peaministri Kaja Kallase ülesanne on aga hoida teravust kõigil teemadel ja õppetundidel, mis seotud Ukrainas käiva sõjaga. Näiteks on viimastel andmetel probleeme miljoni mürsu algatuse täitmisega.

"See on muutumas probleemiks. Me peame oma lubadusi ja kohustusi täitma. Tõesti on osa riikidest, kes ei ole seda lubadust täitnud nii nagu Eesti on seda teinud. Ja mulle tundub, et otsitakse ka mingeid ettekäändeid, kuidas seda mitte teha. Ma arvan, et see ei ole õige ja seda tuleb kindlasti suruda, et see saaks nii olema," rääkis Kallas.

Värk: EL vaidleb selle üle, mis võiks saada, aga sündmused liiguvad kogu aeg edasi

ERR-i Brüsseli korrespondent Joosep Värk kommenteeris, et Euroopa Liit vaidleb Ülemkogul alles sõnastuse üle, mis Gazas peaks saama, kuid samal ajal liiguvad sündmused seal pidevalt edasi.

"Brüssel on täna tegemas seda ja teinud seda, mida Brüssel väga hästi oskab ehk on vaieldud väga kirglikult erinevate sõnade üle, millel on üsna sarnane tähendus ja mis ei lähe tegelikult otsusesse selle kohta, mis Gazas saab, vaid n-ö Euroopa Liidu arvamusse sellest, mis Gazas peaks saama," rääkis Värk.

"Samal ajal muu maailm on tegelikult juba edasi liikunud ehk arengumaad on Euroopa Liidus pettunud sellepärast, et Euroopa Liit pole kasutanud Iisraeli puhul nii palju rahvusvahelise õiguse argumente kui Venemaa ja Ukraina puhul ning Israel ja USA teevad Gazas seda, mida nad tahavad. Nii et Euroopa Liit praegu vaidleb selle üle, mis võiks saada, samal ajal sündmused liiguvad juba edasi," lisas ajakirjanik.