Kallas sõnas, et loodab, et õpetajate streik on välditav ja tema ülesanne on streik ära hoida, jõudes õpetajate ja omavalitsustega kokkuleppele.

"Minu soov on see, et me ei räägiks ainult järgmisest aastast, vaid neljast-viiest aastast ette, et saaksime pikas plaanis kokku leppida, et jõuame õpetajate palgaga 120 protsendini (keskmisest palgast). Me oleme sellest Eestis rääkinud umbes 20 aastat, et peaksime sinna jõudma, aga kuna konkreetseid kokkuleppeid, kollektiivlepinguid pole sõlmitud, siis ei ole sinna jõudnud," ütles Kallas.

Küsimusele, miks on läinud nüüd asjad nii kaugele, et eesmärgist pigem kaugenetakse, vastas minister, et asi on nigelas riigieelarveseisus. "Meil ei ole neid rahalisi vahendeid 2024. aastal, et õpetajatele palka välja maksta sellises ulatuses nagu mina tegelikult soovisin," ütles ta.

Samuti palgatõusu oodanud politseinikud, päästjad ja kultuuritöötajad tuleval aastal palgalisa ei saa. Kallas märkis, et õpetajatele kehtivad väga kõrged nõuded, mistõttu peab ka nende palk olema haridustasemele vastav.

Eelarve reaalsus oli Kallase sõnul palju karmim kui enne eelarvekõnelusi võis arvata. Kallas ütles, et eelarveläbirääkimistele minnes küsis ta õpetajate palgatõusuks kaheksa protsenti.

"Juba pikalt oli enne vaidlusi sel teemal, kuna oli seisukohti koalitsioonis, et me ei tõsta mitte kellelgi, kõigil on null protsenti. Sellega ma kindlasti nõus ei olnud. Lõpuks väljusime sealt kahe protsendiga, 1,7 protsenti alampalka pluss diferentseerimisfondi tõus," ütles Kallas.

Kallase sõnul on palgatõus riigile jõukohane, küsimus on selles, milliste sammudega selle poole liikuda. "Minu ettepanek oli minna järgmisel aastal suurema sammuga, ülejärgmisel aastal väiksemate sammudega. Aga seal see vaidlus tuligi, kus öeldi, et järgmisel aastal eelarves selliseid vahendeid sellises mahus ei ole."

Kui koolis on tugeva professionaalsusega head tööd tegevad õpetajad, on ka täna võimalik diferentseerimise abil neile kõrgemat palka maksta, sõnas Kallas. "See sõltub väga palju ka muidugi turunõudlusest, sest erialati on koormused väga erinevad," ütles ta.

Miks koalitsiooniläbirääkimistel erakonnad, kes ka eelmises valitsuses olid ja tegelikku riigieelarve seisu teadsid, seda ei tunnistanud, ei oska öelda, sõnas Kallas. "Reaalsus on selline, et väga palju asju, mida ka Eesti 200 on soovinud teha, teha ei saa."

Kallase sõnul on õpetaja palga tõstmiseks 120 protsendini keskmisest palgast suur roll ka koolipidajatel ehk omavalitsustel. "Me näeme täna juba, et meil on umbes 12 omavalitsust, kes maksavad 120 protsenti," ütles ta. "Omavalitsustes on käärid väga suured, kuigi riik tegelikult maksab täpselt samasuguse arvestusega omavalitsustele palgaraha, aga on omavalitsused, kes suudavad seda välja maksta ja omavalitsused, kes ei suuda."

Selle taga on suures osas ka koolivõrgu küsimus ehk väikesed gümnaasiumid ja põhikooli kolmandad astmed, mis tõmbavad õpetajate palka alla, sõnas minister.

"Need gümnaasiumid, kus õpib 30-40 õpilast kogu gümnaasiumiastme peale, on väga kallid gümnaasiumid. Seal suur osa õpetajate palgarahast, ka põhikooli arvelt, läheb tegelikult gümnaasiumite pidamisele. Me peame endale tunnistama, et ei saa endale rahaliselt selliseid gümnaasiume lubada," ütles ta.

Kallase sõnul on kollektiivlepingu sõlmimine väga hea mõte ning see tuleks sõlmida mitte üheks, vaid kolmeks aastaks ette. "Kollektiivlepingu puhul on küll see, et seadus näeb ette, et kollektiivlepingud sõlmivad tööandjad töövõtjatega ja seal on vaja, et omavalitsused tuleksid ka selle kokkuleppega kaasa."

Kuueklassiliste koolide sulgemisega palgaraha ei võida, ütles Kallas ja lisas, et need on odavaimad koolid, mida ülal pidada.

Eestikeelsele õppele üle minevasse kooli ei saa kogemata sattuda eesti keelt emakeelena rääkivad lapsed, sõnas minister. Kallas märkis, et kohtus kolmapäeval Tallinna abilinnapea Andrei Kantega ning tema pöördumist võis pidada appikarjeks, sest süsteemi järgi on kõik koolid edaspidi eestikeelsed ning linnal on vaja viisi nende eristamiseks.

"Lahendasime eilsel kohtumisel selle küsimuse ära – ikkagi tuleb jälgida, milline on lapse kodune keel ja kas ta oskab – kui ta on tulnud eestikeelsest lasteaiast, ei saa teda keelekümblusklassi määrata. Kui ta on tulnud venekeelsest lasteaiast, kus ei ole eesti keelt õppinud, tuleb ta suunata keelekümblusklassi," ütles Kallas.

Eesti 200 reitingu languse kohta ütles Kallas, et erakond sattus valitsusse keset kõige suuremat tormi. "Riigikogus hakkas ju kohe laiaulatuslik obstruktsioon pihta ja ma nägin, kuidas meie fraktsiooni liikmed ei suutnud aru saada, kuidas see töö siin ikkagi käib."

Samuti ütles ta, et Eesti 200 ei tulnud poliitikasse sooviga makse tõsta, aga valitsusvastutusega kaasneb ka olukord, mis on praegu kätte jõudnud.