"Tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) paragrahv 24 lõike 1 punktile 2, jätab kolleegium rahuldamata riigikogu liikmete kaebuse riigikogu 11. septembri 2023. aasta otsuse peale kinnitada teise istungjärgu 1. töönädala päevakord ning riigikogu 18. septembri 2023. aasta otsuse peale kinnitada teise istungjärgu 2. töönädala päevakord," seisab riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuses.

EKRE liikmete kaebus oli ajendatud riigikogu esimehe Lauri Hussari (Eesti 200) otsusest mitte panna riigikogu sügisistungjärgu avaistungil päevakorda 17 tähtaja ületanud arupärimist, mille EKRE oli enne suvist pausi esitanud.

Riigikohus leidis, et riigikogu juhatus oli leidnud kohase tasakaalu ühelt poolt kaebajate õiguste ning teiselt poolt riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonide ning teiste liikmete õiguste vahel, edastas riigikohtu pressiesindaja.

Riigikogu EKRE fraktsiooni liikmed vaidlustasid seda, et nende arupärimistele ei vastatud põhiseaduses ette nähtud 20 istungipäeva jooksul ja et fraktsiooni algatatud seaduseelnõu esimene lugemine ei toimunud riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ette nähtud seitsme töönädala jooksul.

Kaebajad ei saanud tõepoolest oma arupärimistele vastuseid põhiseaduses ettenähtud tähtaja jooksul, kuid riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi hinnangul on erand kõnealusest tähtajareeglist lubatav olukorras, kus arupärimisele vastamine selle aja jooksul ei ole võimalik ilma riigikogu või teiste põhiseaduslike institutsioonide töövõimet või teiste riigikogu liikmete õigusi oluliselt kahjustamata. Samu kaalutlusi võttis kolleegium arvesse ka kaebajate seadusandliku initsiatiivi õiguse rikkumise kontrollimisel, selgitas kohtu pressiesindaja.

Riigikogu senisele praktikale tuginedes kestab ühe eelnõu või arupärimise käsitlemine ligikaudu tund aega ja sellest lähtudes oleks võtnud kõigi esitatud eelnõude ja arupärimiste riigikogu istungil arutamine ligikaudu 500 tundi. Seejuures tuleb arvestada, et riigikogu menetlusse esitatakse uusi eelnõusid ja arupärimisi ning riigikogu päevakorda tuleb võtta ka muid, sealhulgas põhiseaduses sõnaselgelt ette nähtud küsimusi.  

Riigikogu menetluses olnud eelnõude ja arupärimiste arv oli tavapäratult suur ning ainuüksi nende menetlemine hõivanuks pikaks ajaks riigikogu korraliste istungite aja. Kolleegium nentis kujunenud olukorda tervikuna hinnates, et kui riigikogu oleks järginud kõiki menetlustähtaegu, saanuks tema töövõime oluliselt kahjustada.

Riigikohtu hinnangul leidis riigikogu juhatus vaidlusalusel juhul tasakaalu eri õiguste ja väärtuste vahel ega väljunud riigikogule põhiseadusega ette nähtud enesekorraldusõiguse piiridest. Kolleegiumi hinnangul õigustasid käesoleval juhul arupärimistele vastamise päevakorda võtmata jätmist riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonide töövõime ning riigikogu teiste liikmete õiguste tagamine, mis on omakorda põhiseadusest endast tulenevad kaalukad põhjused.

Kolleegiumi otsuse suhtes jäi eriarvamusele riigikohtunik Juhan Sarv, kes leidis, et riigikohus ei oleks pidanud kaebust üldse menetlusse võtmagi.