Sõja 619. päev: Vene väed on Avdijivka põhjatiival kanda kinnitanud
Vene väed on Avdijivka põhjatiival Donetski oblastis kanda kinnitanud, teatas Sõjauuringute Instituut (ISW) oma viimases hinnangus. Ukraina vastupanust hoolimata tungivad venelased edasi, näitavad geolokeeritud videokaadrid.
Oluline 4. novembril kell 22.00:
- Ukraina relvajõudude sõnul tabasid nad Kertši linnas laevatehase taristut;
- Zelenski hinnangul juhib Lähis-Idas toimuv tähelepanu Ukrainast kõrvale;
- Zelenski: sõda Venemaaga pole patiseisus;
- ISW: okupandid valmistuvad Avdijivkas uueks suurrünnakuks;
- NBC: USA ja Euroopa ametnikud arutavad võimalikke Ukraina-Venemaa rahuläbirääkimisi;
- Ukraina sai USA-lt tõhusa miinitõrjeseadme;
- Vene väed tulistavad Avdijivkas tugevalt Ukraina positsioone.
Ukraina relvajõudude sõnul tabasid nad Kertši linnas laevatehase taristut
Ukraina relvajõud teatasid laupäeval, et tabasid Krimmi poolsaarel Kertši sadamalinnas Zalõvi laevatehase mere- ja sadamataristut.
"4. novembri õhtul andsid Ukraina relvajõud edukaid lööke ajutiselt okupeeritud Kertši linnas asuva Zalõvi tehase mere- ja sadamataristule," ütles Ukraina relvajõudude strateegilise kommunikatsiooni osakond sotsiaalmeedias, andmata samas täiendavaid detaile.
Krimmi Vene kuberner Sergei Aksjonov ütles, et Ukraina tulistas varem Kertši laevatehase pihta rakette, kuid need olevat alla lastud.
"Osa allatulistatud rakettide rusudest kukkus ühe kuivdoki alale. Ohvreid pole," ütles ta sotsiaalmeedias.
Lähedal asuv Krimmi sild, mille Ukraina väed on varemgi sihikule võtnud, suleti laupäeval mõneks ajaks seni avalikustamata põhjustel.
Zelenski hinnangul juhib Lähis-Idas toimuv tähelepanu Ukrainast kõrvale
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäeval, et Iisraeli-Hamasi sõda on juhtinud tähelepanu kõrvale sõjalt Ukrainas.
"Loomulikult on selge, et sõda Lähis-Idas on tähelepanu kõrvale juhtinud," ütles Zelenski ühisel pressikonverentsil Euroopa Komisjoni juhi Ursula von der Leyeniga.
Zelenski: sõda Venemaaga pole patiseisus
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tõrjus laupäeval Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi hiljutist väidet, nagu oleks sõda Venemaa vastu patiseisu jõudnud.
"Tänaseks on aega möödas ja inimesed väsinud... Kuid see ei ole patiseis," ütles Zelenski Kiievis ühisel pressikonverentsil Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga.
Zalužnõi ütles usutluses The Economistile, et Ukraina vajab võitmiseks põhimõtteliselt uut tehnoloogiat, sest olukord rindel on jõudnud ummikusse.
"Nagu esimese maailmasõja ajal, oleme jõudnud tehnoloogilises arengus tasemele, mis seab meid ummikusse," ütles Zalužnõi. Kindral rõhutas, et ummikseisust väljumine nõuab tohutut tehnoloogilist hüpet.
ISW: okupandid valmistuvad Avdijivkas uueks suurrünnakuks
Vene okupandid valmistuvad kolmandaks suurrünnakute seeriaks Avdijivka lähedal, ütles Ameerika sõjauuringute instituut (ISW) värskes aruandes.
Analüütikud märkisid, et Vene väed jätkasid ründeoperatsioone Avdiiivka lähedal ja saavutasid tõestatud edu.
Geolokatsioonikaadrid näitavad, et Vene väed edenesid Krasnogorovka lähedal (mis asub Avdijivkast neli kilomeetrit põhja pool) kuni Avdijivkast põhjas asuva raudteeliinini.
Võitlus jätkub ka Avdijivka koksitehase lähedal ning Avdijivka ja Opitnõi lõuna- ja edelaservas. Samal ajal teevad Ukraina väed selles piirkonnas ka pidevalt vasturünnakuid.
Aruandes viidatakse ka Ukraina sõjalisele vaatlejale, kes väidavad, et Vene väed ehitavad Avdijivka lähedal kiiresti kindlustuspunkte, et reservid kiiremini sisse viia.
NBC: USA ja Euroopa ametnikud on mures, et sõda on ummikseisus
Käimas on kõnelused, et selgitada välja, millest Ukraina võib-olla peab loobuma, et saavutada rahulepingut Venemaaga, teatas USA uudistekanal NBC, viidates USA kõrgele ametnikule ja teisele endisele kõrgele ametnikule, kes on kanalit esialgsetest plaanidest teavitanud.
NBC teatas, et ametnike sõnul rääkisid eelmisel kuul sel teemal enam kui 50 Ukrainat toetava riigi esindajad, sealhulgas NATO liikmed. USA ja Euroopa ametnikud on üha enam mures, et sõda on ummikseisus, kuna Ukraina vastupealetung ei ole suutnud läbi murda.
Mõned USA sõjaväeametnikud on väidetavalt eraviisiliselt öelnud, et sõja tulemus võib taanduda lihtsalt sellele, kes suudab kõige kauem vastu pidada, kusjuures mõlemad pooled on enne talve positsioonidesse kinni jäänud, mis muudab kõik suured edusammud veelgi raskemaks. Ukrainal on samuti raskusi uute sõdurite värbamisega, samal ajal kui Venemaal on palju suurem rahvaarv.
Arutelud kajastavad ka muutuvat poliitilist maastikku Iisraeli-Hamasi sõja ajal ning Ukraina sõjategevuse jätkamiseks vajalikku välisrahastust.
"Ametnikud on ka eraviisiliselt öelnud, et Ukrainal on tõenäoliselt aega aasta lõpuni või veidi pärast seda, enne kui peaksid algama kiiremad arutelud rahuläbirääkimiste üle," vahendas NBC. "USA ametnikud on jaganud oma seisukohti sellise ajakava kohta Euroopa liitlastega," ütlesid ametnikud.
Ukraina väed jätkasid vastupanu Venemaa edasitungile Avdijivka lähedal
Reedel, 3. novembril avaldatud geolokeeritud kaadrid näitavad, et Vene väed tungisid Krasnohorivkast edelasse, Avdijivkast umbes neli kilomeetrit põhja pool linnast põhja pool asuva raudteeliini suunas, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina kindralstaap teatas, et Ukraina väed jätkasid vastupanu Venemaa edasitungile Avdijivka lähedal ja tõrjusid enam kui 17 Vene rünnakut Stepovje (Avdijivkast kolm kilomeetrit põhja pool), Sieverne (Avdijivkast kuus kilomeetrit lääne pool), Tonenke (Avdijivkast seitse kilomeetrit lääne pool) lähedal ja Pervomaiske (11 kilomeetrit Avdijivkast edelas) suunal.
Tavria vägede pressiesindaja Oleksandr Shtupun ütles hiljem, et Avdijivka lähedal aktiivset lahingutegevust ei toimu, kuid Ukraina väed ootavad piirkonnas olukorra halvenemist.
Avdijivka linna sõjaväevalitsuse ülem Vitali Barabaš teatas, et Vene väed tulistavad Avdijivkas tugevalt Ukraina positsioone ning asulast põhjas ja lõunas käivad jalaväelahingud. Vahepeal väitis üks Vene sõjablogija, et Vene väed tegid 3. novembri seisuga Avdijivkast kagus täpsustamata pealetungi.
Rootsi Archer suurtükisüsteemid jõudsid Ukrainasse
Kaheksa Rootsi Archeri suurtükisüsteemi on juba Ukrainasse toimetatud, teatas Rootsi rahvusringhääling SVT 3. novembril viidates Rootsi kaitseminister Pal Jonsonile.
Iseliikuvate relvade Archer tarnimine toimus vastavalt Stockholmi jaanuaris tehtud otsusele, märkis minister.
Archer on üks maailma arenenumaid suurtükiväesüsteeme, mis on võimeline tulistama mürske kuni 50 kilomeetri kaugusele.
Selle eelised hõlmavad suurt tulekiirust ja võimet kiiresti ümber paigutuda, et vältida vaenlase vastutuld. SVT ütles, et Archeri kasutuselevõtuks, sellega tulistamiseks ja asukohast väljasõitmiseks kulub vaid mõni minut.
"Ukrainlaste jaoks on see kindlasti oluline, kuna Archeri süsteem on hea liikuvusega ja suure täpsusega," kommenteeris Jonson.
Rootsi kaalub ka oma hävitajate Gripen andmist Ukrainale.
Ukraina sai USA-lt tõhusa miinitõrjeseadme
Ukraina sõjavägi on ilmselt saanud tanki Abrams raamile ehitatud M1150 Assault Breacher Vehicle (ABV), vahendas The Kyiv Independent.
President Volodõmõr Zelenski 3. novembril eri sõjaväeliikide päeva tähistamiseks postitatud fotodel paistis sõiduk, mis meenutas tanki ja saagikoristusmasina hübriidi. USA-s toodetud ründemurdja peaks täitma otsustavat rolli Ukraina vägede abistamisel hirmutavas ülesandes puhastada Vene vägede rajatud ulatuslik miiniväljade võrgustik sadade kilomeetrite ulatuses.
Pole selge, kuidas sõiduk Ukrainasse jõudis, kuna Pentagoni poolt riigile antud esemete nimekirjas pole M1150 konkreetselt märgitud. Forbesi andmetel kuulub see tõenäoliselt miinitõrjeseadmete kategooriasse, mis sisaldub peaaegu 45 miljardi dollari suuruse julgeolekuabi hulgas, mida Bideni administratsioon on Ukrainale andnud.
USA armee kirjeldab M1150 ABV-d kui väga mobiilset ja tugevalt soomustatud miinivälja ning keerukat takistuste murdmise süsteemi.
Toimetaja: Mari Peegel, Merili Nael
Allikas: The Kyiv Independent, BNS, Unian