Kliimaministeerium on teinud ettepaneku võimaldada kohalikel omavalitsustel küsida tulevikus jäätmetasu. See kataks omavalitsuste korraldavate teenuste ehk jäätmehoolduse kulu.

Plaani järgi koguksid linnad ja vallad jäätmetasu samuti kui lasteaia- või huvihariduse tasu. Jäätmevedaja esitaks eelnevalt sõlmitud hankelepingute alusel arve kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus küsiks raha aga jäätmetasu kaudu inimestelt ja ettevõtetelt.

See tähendab, et jäätmeveofirmaga ei peaks inimene tulevikus mingeid lepinguid enam sõlmimagi, vaid kogu asjaajamine käiks linna või valla kaudu.

Jäätmeveoettevõtte AS Keskkonnateenused juht Argo Luude ei pea õigeks, et linnad ja vallad hakkaksid jäätmeveo asjus otse inimestega suhtlema ning neile arveid esitama. Ta ütles, et Tallinnas on seda varem juba proovitud ning see oli väga ebatõhus.

"Linna klienditeenindus organiseeris ka jäätmevedusid, kuid nendel ei olnud väljakoolitatud logistikuid. Tulemus oligi see, et auto sõitis mööda piirkonda ristirästi ja vaja läks rohkem masinaid. Meie kogemus on see, et need piirkonnad Tallinnas, kus on linna vahendamine ära lõppenud ja kus me oleme sõlminud klientidega otse lepingud, siis meil on umbes igas piirkonnas jäänud üks auto üle. Tallinnas on 13 piirkonda ja kui igas piirkonnas oleks linnasüsteem, siis kirvega raiudes peaks olema Tallinnas 13 autot rohkem kui vaja," ütles Luude.

Luude lausus, et see, et omavalitsus kehtestab jäätmemajanduse rahastamiseks jäätmetasu, ei ole väär, kuid seda saab küsida ka olemasolevat süsteemi mitte niivõrd radikaalselt reformides. 

"See võiks olla ikka nii, et määratakse ära kontsessioonitasu. See on siis kindel summa, mille omavalitsus saab. Selle konkursil osalev jäätmeveoettevõte arvestab jäätmeveo hinda ja maksab selle siis vastavalt kokkulepitud tingimustele omavalitsusele ja omavalitsus toimetab siis selle rahaga nii, nagu õigeks peab," pakkus Luude välja.

Ka endine Ragn Sellsi äriarendusjuht Rainer Pesti oli plaani suhtes kriitiline. Ta lausus, et kui jäätmetasu eesmärk on korraldada paremini mõne jäätmeliigi, näiteks ohtlike jäätmete, kogumist, siis on tasu mõistlik. Omavalitsused ei peaks tema sõnul aga hakkama suhtlema klientidega või väljastama mingeid jäätmeveoga seotud arveid.

"Jäätmemajanduse korraldamine on aetud kunstlikult niivõrd keeruliseks ning see halduskoormus kohalikele omavalitsustele on niivõrd suur. Kordades lihtsam oleks see, kui riik disainiks, milline jäätmevedu peaks Eestis olema, mitte see, et täna hakkab 79 omavalitsust täiendavalt koguma rahva käest veel mingisugust raha," ütles ta.

Linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid ütles, et süsteem ei peagi olema tingimata üles ehitatud nii, et inimesed maksavad jäätmeveo eest otse linnale või vallale.

Põhiküsimus on tema sõnul see, et praegu sisaldab jäätmeveohind ainult jäätmete käitlemist. Kohalik omavalitsus ei saa kehtestada aga tasu, millega oleks võimalik jäätmemajandust üldiselt edasi arendada.

"See tasu on aga selle jaoks, et oleks võimalik süsteemi arendada. Mitte maksta ainult vedamise eest, vaid rakendada põhimõtet, et see, kes prügistab, see maksab kogu teenuse ka kinni. Praegu peab inimene maksma hanke võitnud ettevõttele ainult prügiveo eest ja kõik. Kõik muu, näiteks noorte teavitustöö, reklaam, metsaaluste korrastamine prügist, tuleb aga üldisest vallaeelarvest," ütles ta.

Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse külalislektor Margus Vetsa arvas sama. Ta ütles, et kui jäätmehooldust ei arenda, siis jäävad jäätmed ka sorteerimata ja ringlusse võtmata. Viimased kümme aastat on olmejäätmete ringlussevõtu tase püsinud enam-vähem sama ega ole märgatavalt tõusnud.

"Kindlasti ei tasuks kohalikke omavalitsusi hirmutada, nagu tuleks neile hirmsuur halduskoormus. Tegelikult on omavalitsustel mõistlik teha seda koos, delegeerides selle enda omanduses olevatele keskustele, mis haaravad enda alla kümneid omavalitsusi. Ma arvan, et Eestis nelja kuni kuue sellise keskusega see jäätmehooldus peakski olema korraldatud, sarnaselt ühistranspordikeskustele," ütles Vetsa.

Vetsa sõnul on siin eeskuju näiteks Soome, kus Tampere piirkonnas korraldavad jäätmehooldust koos 17 omavalitsust. Ta ütles, et seal on ühiskomisjon, kes jäätmetasu kehtestab.

"Need on seal väga tavalised praktikad, meile tundub see praegu aga uudne," ütles ta.

Euroopa Liit ja sealhulgas ka Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2025. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 55 protsenti kodumajapidamisest pärinevaid olmejäätmeid. Alates aastast 2030 tuleb ringlusse võtta juba 60 protsenti olmejäätmetest ning 2035. aastast 65 protsenti olmejäätmetest.

Olmejäätmete ringlussevõtu määr on juba aastaid tammunud 30 protsendi ümber. Nii võeti 2021. aastal statistikaameti andmetel ringlusesse 30,4 protsenti olmejäätmetest. Ka viis aastat varem, 2016. aastal võeti Eestis materjalina ringlusesse vaid kolmandik tekkivatest olmejäätmetest. Ülejäänud olmejäätmed põletatakse või ladestatakse.