Kliimaministeeriumi memo: Nordicat ähvardab maksejõuetus
Kliimaministeeriumis valminud memo kohaselt on Nordica nigelate majandustulemuste paremaks muutmiseks vaja teha palju muudatusi, need aga võtavad aega ja seetõttu ei ole välistatud ka maksejõuetus.
Nordica selle aasta üheksa kuu kahjum oli 11,9 miljonit eurot. Kliimaministeeriumis valminud memo toob välja, et Nordic Aviation Group AS-i (NAG) ehk Nordica ja selle tütarettevõtte Regional Jet, ärinimega Xfly majandustegevus on sellel aastal järsult kahjumlikuks muutunud ja seejuures on enamik kahjumist kogunenud viimase nelja kuuga. Halvad tulemused on viinud Nordica likviidsuskriisi.
Ettevõttes on käimas erikontroll ning suvel palgati konsultatsiooniettevõte, kelle ümberpööramismeeskond on praeguseks rakendanud esimesi meetmeid, et vähendada kahjumi süvenemist.
Negatiivsete majandustulemuste põhjustena toob memo välja nelja valdkonna probleemid: lepingute tingimused on ettevõtte jaoks kahjulikud ega lähtu lennundusturu üldisest praktikast, organisatsiooni struktuur on keeruline, lepinguid ei ole nõuetekohaselt täidetud ega neid piisavalt suutlikult rakendatud ning kasutatakse liiga mitut lennukitüüpi.
"Lühidalt on raskuste põhjuseks sõlmitud uued lepingud, mille täitmiseks ei olnud ettevõttel piisavalt oskusi ja ressursse ning seetõttu kannatas ka senise kliendi teenindamine. Lepingu teenindamise ettevalmistamise kulud (meeskondade värbamine, koolitus, lennukite rent) ületasid märkimisväärselt tulusid, mis osutus prognoositust väikesemast, sest lepinguid ei suudetud planeeritud mahus täita," sedastab dokument.
Praeguse seisuga on kahjumlikud nii eelmisel aastal sõlmitud lepingud kui ka varem sõlmitud SAS-i leping.
Lisaks ettevõtte majandustulemuste ootamatule halvenemisele toob kliimaministeeriumis koostatud dokument välja ka mitmed juhtimismuudatused, mis NAG-i on tabanud. 25. juulil teatas päeva pealt lahkumisest tegevjuht Jan Palmer, aga kuna ta oli lennundusreeglite kohaselt määratud Nordica eest vastutavaks isikuks, tähendas nii kiire lahkumine, et et ettevõte võinuks otsekohe kaotada õiguse opereerida.
Nõukogu pidi seetõttu leidma kiire lahenduse, et ettevõtte tegevus ümberstruktureerida. Nii jõutigi rahvusvahelisele lennundusärile keskendunud konsultatsiooniettevõtte kaasamiseni. Leping Knighthood Globaliga sõlmiti 1. augustil ja selle siht on ettevõtte tegevus ümber struktureerida ja majandustulemus positiivseks pöörata.
Olukorra lahendamiseks peaks ettevõte majandustulemused stabiliseerima – see on eeltingimus, et astuda järgmisi samme. Viimased kaks kuud on juhatus, nõukogu ja konsultatsiooniettevõte rääkinud läbi kõige kahjumlikumate lepingute tingimusi, et neid muuta või lepingud lõpetada, samuti on peatatud laienemisplaanide elluviimine ja uute töötajate värbamine järgmiseks hooajaks.
Teiste lepingute tingimuste kooskõlla viimiseks lennundusturu üldiste praktikatega on samuti läbirääkimisi alustatud ning kogu tegevust püütakse muuta efektiivsemaks.
"Kuna muudatused võtavad aega, ei ole välistatud ka maksejõuetus," nenditakse memos.
Iga järgnev prognoos osutus eelmisest süngemaks
8. juunil tutvustas juhatus selle aasta esimese nelja kuu tulemusi ja selgus, et jäädi 3,7 miljoni euroga kahjumisse. Kuna lennunduses käib põhitegevus suvekuudel, oodati järgmistest kuudest positiivset tulemust.
13. juulil toimunud nõukogul selgus aga, et hinnang ettevõtte majandusnäitajatele oli muutunud tugevalt negatiivseks. Nordica maikuu tulemus oli planeeritud 0,4 miljoni eurose kasumi asemel kaks miljonit eurot kahjumit ja augusti lõpuks oli puhaskahjum suurenenud 10,69 miljoni euroni. Septembris on kuine kahjum vähenenud, kuid juunist augustini oli kuine vahe eelmise juhtkonna prognoosi ja tegeliku tulemuse vahel sisuliselt neli miljonit eurot kuus.
"Nordica väiksema müügitulu peamine põhjus on seotud uue ärisuuna käivitamise raskustega. Kui aasta esimeses pooles ei suudetud piisava kiirusega värvata ja koolitada välja uusi meeskondi, siis viimastel kuudel on lennukitega seotud intsidentide tõttu vähem lennatud," tõdetakse kliimaministeeriumi memos.
"XFly väiksema müügitulu peamine põhjus on lendude sihttasemetest madalam teenindamine tulenevalt lennukitega seotud intsidentidest, hooldusintervallide pikenemisest ning meeskondade planeerimisprotsessi puudusest ja vähesusest," lisatakse dokumendis.
Kuna NAG on teenindusettevõte, millel sisuliselt puuduvad varad, avaldab negatiivne majandustulemus otseselt käibevahendite vähenemises ja seetõttu ei ole kahjum memo kohaselt üksnes raamatupidamislik. See tähendab, et ettevõtte majandustulemustes puudub amortisatsiooni osa.
Esitatud prognoosi kohaselt pidi NAG-il olema aasta lõpuks 14,6 miljonit eurot rahalisi vahendeid. 13. juulil juhatuse esitatud uus rahavoogude prognoos näitas aga, et rahavoog langeb selle aasta oktoobriks alla kriitilise nelja miljoni euro piiri ning muutub aasta lõpuks negatiivseks, olles järgmise aasta alguses viie miljoni euroga miinuses. See oli memo kohaselt ka põhjus, miks juhtimistasandil muudatusi tehti ja konsultatsioonifirma palgati.
"Tänaseks on selgunud, et NAG-i finantsseis ja rahavood on eelmise juhatuse esialgsest prognoosist veel märkimisväärselt halvemad," nenditakse dokumendis.
Tuleval aastal jääks Nordica kasumisse ainult augustis
Nimelt näitas 10. augustil äsja ametisse määratud juhatuse esitatud uus prognoos, et rahavoog langeb alla kriitilise piiri juba augustiks ja 2024. aasta alguseks on see miinuses 10,4 miljoni euroga.
Pärast põhjalikku tutvumist ettevõtte olukorraga esitas uus juhatus nõukogule 14. septembril finantsprognoosi, mis oli järgmise aasta rahavoogude osas veelgi keerulisem.
"Viimase uuendatud prognoosi kohaselt tuleb ettevõtte rahavooliselt positiivsele poolele üksnes järgmise aasta augustis, seda juhul, kui ei õnnestu rakendada meetmeid olukorra parandamiseks," märgitakse memos. "Arvestades, et NAG-i majandustulemused ei ole oluliselt muutunud ning sügis/talv on lennunduses, sealhulgas NAG-i vaates madalhooaeg, esineb reaalne oht, et võlgnevused suurenevad ulatuses, mille tõttu võlausaldajad algatavad maksejõuetuse protsessi."
Kui see protsess algatatakse, lõppeb kohe automaatselt ka lennundustegevus - nii näevad ette lennureeglid. See omakorda tähendaks, et ettevõte ei saa enam täita oma kohustusi allhanketeenusteks ja sõlmitud lepingute kohaselt on see alus lepingute lõpetamiseks. Memo toob välja, et viimane stsenaarium on ülimalt tõenäoline ning toob kaasa NAG-i pankroti.
Novembri keskpaigas peaksid valmima kliimaministri algatatud erikontrolli esimesed tulemused. Erikontroll peab hindama, kas NAG-i juhatuse ja nõukogu tegevused ja otsused olid vastavuses korraliku ettevõtja hoolsuse, omaniku ootuste, strateegiliste eesmärkide ja riigiabi andmisel sätestatud tingimustega.
Toimetaja: Karin Koppel