Voltri sõnul ütles Kallas kohtumisel, et raha õpetajatele lisapalgatõusuks pole ja et õpetajad saavad niigi järgmisel aastal 1,77 protsenti palgatõusu.

Voltri tõdes, et tal on hea meel, et Kallas leidis aja õpetajate esindusorganisatsiooniga kohtuda. "Kirjeldasime peaministrile olukorda, et oleme suures kriisis ja et õpetamise kvaliteedi langus on kahjulik ka eesti majandusele tervikuna," sõnas Voltri.

"Kahjuks me lootusrikkalt peaministri juurest ära ei tulnud. Valitsusel eesotsas peaministriga pole arusaama, kui suur probleem on õpetajate palkadega. Seega ei ole valitsusel ka tahtmist seda lahendada," sõnas Voltri.

Reedel on Tartus haridustöötajate, linnade ja valdade liidu, riikliku lepitaja ja haridusministeeriumi kohtumine õpetajate palgaläbirääkimiste asjus. "Võibolla on valitsus selleks ajaks nõu pidanud ja leidnud palgatõusuks raha. Kui ei, siis jääb Eesti õpetajaskond järelkasvuta," sõnas Voltri.

Voltri sõnul on haridustöötajate esindajatel küll riigi esindajatega juttu olnud, et õpetajate palk võiks tõusta järgnevatel aastatel, kuid kui riigieelarve strateegiat vaadata, siis on õpetajate palgatõusuks planeeritud null eurot.

Kallas: õpetajad on ainsad, kelle palka riik tõstab

Kallas ütles kohtumist kommenteerides, et haridusvaldkond on olnud valitsuse pidev prioriteet ja riik suunab haridusse väga suuri summasid. "Ka 2024. aastal on õpetajad ainsad, kellel saame muidu külmutatud riigisektori palgafondist palka tõsta," lausus peaminister.

"Õpetajad saavad 2024. aasta palgatõusuks 25 miljonit eurot, sealhulgas eraldame riigieelarvest ühe miljoni eurot kohalikele omavalitsustele lasteaiaõpetajate palgatoetuseks. Õpetajate tööjõukuludeks on 2024. aastal ette nähtud kokku 561,9 miljonit eurot," sõnas Kallas.

"Oluline muutus on ka see, et tänu maksuküüru kaotamisele jääb alates 2025. aastast inimestele teenitud palgast senisest rohkem raha kätte. Seega kasvab arvestatavalt ka õpetajate netopalk. Näiteks 2100 eurot kuus teenivale õpetajale jääb kuus üle 100 euro rohkem raha kätte, mis teeb aastas kokku umbes 1300 eurot," lisas valitsusjuht.

"Õpetajate hoiatusstreigi eel ei saa ära unustada ka seda, et möödunud aastal tõusis õpetajate palgafond 24 protsenti. See on olnud suur kasv ja isegi suurem kui erasektori töötajate palgatõus, rääkimata politseinikest, sotsiaal- ja kultuuritöötajatest," nentis Kallas.

Ta lisas, et valitsusel on jätkuvalt silme ees koalitsioonileppe suur eesmärk – tõsta õpetajate palk 2027. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. "Selle eesmärgi saavutamisel on võtmelahendus Eesti koolivõrgu korrastamine," ütles peaminister.

Haridustöötajate liit teatas 3. novembril, et kuna valitsus venitab palgaläbirääkimistega ega pole erinevalt õpetajatest pakkunud välja ühtki konkreetset plaani kokkuleppe täitmiseks, toimub reedel, 10. novembril üle Eesti õpetajate hoiatusstreik.

Üldstreigist peab vähemalt kaks nädalat ette teatama.