Sõja 623. päev: Venemaa tulistas tiibraketiga Odessa sadamas tsiviilalust

ISW: Ukraina soomustehnikat on nähtud Dnepri jõe okupeeritud kaldal. Ukraina rahandusministri sõnul on Vene kaitse-eelarve 2,5 korda suurem Ukraina omast. USA välisministeerium lükkas ümber kuulujutud Ukraina survestamisest Kremliga läbi rääkida.
Oluline 8. novembril kell 19.06:
- Ukraina rahandusminister: Vene kaitse-eelarve on 2,5 korda suurem Ukraina omast;
- Slovakkia uus valitsus blokeeris kavandatud sõjalise abi Ukrainale;
- ISW: Ukraina soomustehnikat on nähtud Dnepri jõe okupeeritud kaldal;
- USA välisministeerium lükkas ümber kuulujutud Ukraina survestamisest Kremliga läbi rääkida;
- Poltava oblastis kuuldi plahvatusi;
- Zelenski: Ukraina õhukilp tugevneb veelgi.
Ukraina: Venemaa tulistas tiibraketiga Odessa sadamas tsiviilalust
Ukraina teatas kolmapäeval, et Venemaa okupatsioonivägi tulistas tiibraketiga tsiviillaeva, mis sisenes Mustal merel Odessa oblastis ühte sadamasse.
"Tiibrakett tabas Libeeria lipu all seilava tsiviilaluse keret, kui see parasjagu sadamasse sisenes. Kolm meeskonnaliiget, Filipiinide kodanikud, said vigastada, üks neist toimetati haiglasse. Loots sai surma ja veel üks sadamatöötaja sai vigastada," märkis Ukraina sõjavägi avalduses.
USA transpordiminister Pete Buttigieg saabus Kiievisse
Washington teatas, et USA transpordiminister Pete Buttigieg saabus Kiievisse.
"Meie tänane sõnum on selge: USA toetab Ukrainat ja Ukraina rahvast," kirjutas sotsiaalmeedias USA suursaadik Ukrainas Bridget A. Brink.
USA saadab Ukrainasse transpordinõuniku, kelleks saab Robert Mariner. "See on üks viisidest, kuidas USA jätkab Ukraina rahva pikaajalist toetamist ning tagamaks riigi ühenduse maailmaga," ütles Buttigieg .
Buttigieg kohtus veel oma Ukraina kolleegiga. Ministrid arutasid, kuidas tugevdada Ukraina majandust maantee-, raudteetaristu tugevdamise kaudu, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina rahandusminister: Vene kaitse-eelarve on 2,5 korda suurem Ukraina omast
Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko ütles intervjuus Itaalia väljaandele Corriere della Sera, et Venemaa 2024. aastaks planeeritud sõjakulutused ületavad Ukraina omi 2,5 korda.
Kokku moodustavad kaitsekulutused 50 protsenti Ukraina riigieelarvest ja 21 protsenti SKT-st. Martšenko sõnul vajab Ukraina rohkem abi liitlastelt, vastasel juhul tuleks riigil kärpida muid kulusid.
Martšenko tänas USA valitsust ja Euroopa Liitu seni osutatud abi eest ning väljendas lootust, et EL-i algatus eraldada Ukrainale 2024. kuni 2027. aastani 50 miljardit eurot saab varsti liikmesriikide rohelise tule.
Minister lisas, et Lääne enda huvides on toetada Ukrainat, sest see aitab piirata Vene imperialismi levikut. Martšenko sõnul saanuks pingelist Lähis-Ida olukorda vältida, kui rahvusvahelise kogukonna reaktsioon Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse olnuks eelmisel aastal otsustavam.
"Kui me oleksime saanud võiduks piisavalt abi 2022. aastal, saaksime vältida praegust Lähis-Ida olukorda," ütles minister.
Slovakkia uus valitsus blokeeris kavandatud sõjalise abi Ukrainale
Slovakkia uus valitsus blokeeris kolmapäeval eelmise valitsuse kavandatud 40,3 miljoni euro suuruse Ukraina sõjalise abi paketi.
"Valitsus ei kiida heaks ettepanekut annetada Ukrainale sõjaväevarustust," öeldi Robert Fico valitsuse kolmapäeval vastu võetud resolutsioonis.
Uus valitsus on juba varem lubanud peatada relvatarned Ukrainale.
Slovakkia kaitseministeeriumi endine juhtkond valmistas ette ettepaneku anda Ukrainale 14. sõjalise abi pakett kogusummas üle 40 miljoni euro. Slovakkia seni Ukrainale antud abi koguväärtus ületab 670 miljonit eurot.
Slovakkia uus valitsus, mida juhib Smer-SD esimees Robert Fico, alustas tööd oktoobri lõpus. Ficot tuntakse Ukrainale relvatarnete jätkamise vastasena. Samuti väidab ta, et Lääne Venemaa-vastased sanktsioonid on ebatõhusad, ning lubab kasutada Ukraina NATO-ga liitumise taotluse suhtes vetot. Lisaks võttis ta sõna Ukraina EL-iga liitumise vastu.
ISW: Ukraina soomustehnikat on nähtud Dnepri jõe okupeeritud kaldal
Mõttekoda ISW kirjutab oma sõjaülevaates, et Vene sõjablogijate sõnul saatis Ukraina Dnepri jõe okupeeritud idakaldale soomustehnikat. Vene Telegrami kanalites levivad ka vastavad pildid Ukraina jalaväelahingumasinast Krõnkõ küla lähedal.
Lahingud Ukraina ja Vene vägede vahel toimuvad Hersoni oblasti okupeeritud ala Poima, Krõnkõ, Pidstepne ja Pištšanivka külade ümbruses. Kõik külad asuvad kuni nelja kilomeetri kaugusel Dnepri jõest.
Vene allikate sõnul tegutseb ainuüksi Krõnkõ ümbruses 300 Ukraina sõdurit ehk pataljoni jagu inimesi.
ISW hinnangul viitavad need teated sellele, et Vene katsed piirata Ukraina sõdurite ja sõjatehnika maabumist Dnepri jõe okupeeritud idakaldale on seni luhtunud.

USA välisministeerium lükkas ümber kuulujutud Ukraina survestamisest Kremliga läbi rääkida
USA välisministeeriumi esindaja Vedant Patel lükkas ümber väidet, justkui USA oleks survestanud Ukrainat Venemaaga läbi rääkima. Patel nentis, et otsus Kremliga läbirääkimiste pidamise kohta on üksnes Ukraina enda langetada.
"Nagu me varem korduvalt ütlesime, midagi ei tohi arutada Ukraina kohta ilma Ukrainata," ütles Patel.
USA välisministeeriumi kõrge ametnik lisas, et praegu on ilmselge, et Kremlil pole mingit huvi sõja lõpetamise vastu läbirääkimiste teel.
Poltava oblastis kuuldi plahvatusi
Poltava oblastis töötas õhuhäire, kohalike elanike sõnul oli ka plahvatusi, vahendab Ukraina avaõiguslik ringhääling Suspilne.
Zelenski: Ukraina õhukilp tugevneb veelgi
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma õhtuses telepöördumises, et Ukraina on saanud veel õhutõrjesüsteeme NASAMS.
"See pole veel kõik. Ukraina õhukilp tugevneb veelgi," lisas president.
Zelenski tänas Ukraina liitlasi osutatud abi eest, samuti kiitis ta Ukraina diplomaatide tööd.
Ukraina peastaap: Venemaa kaotas ööpäevaga 780 sõdurit
Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 307 640 (võrdlus eelmise päevaga +780);
- tankid 5301 (+8);
- jalaväe lahingumasinad 9996 (+22);
- suurtükisüsteemid 7439 (+29);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 872 (+3);
- õhutõrjesüsteemid 572 (+2);
- lennukid 322 (+0);
- kopterid 324 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 5567 (+10);
- tiibraketid 1556 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 9814 (+47);
- laevad / paadid 20 (+0);
- allveelaevad 1 (+0)
- eritehnika 1054 (+5).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Ukrainska Pravda/Unian/Suspilne/BNS