IMF-i Euroopa osakonna juht Alfred Kammer ütles Financial Timesile, et palgatõusude trend võib tekitada konkurentsivõime probleemi piirkonnas, mis on seni saanud kasu sellest, et Lääne-Euroopa ettevõtted nihutasid sinna tootmist odavate sisendkulude tõttu.

Kuigi kiire palgatõus on tavapärane Ida-Euroopa riikide jaoks, ei käi Kammeri sõnul viimaste aastate palgatõusud käsikäes tootlikkuse tõstmisega.

Keskmine palgakasv oli kahekohaline selle aasta teises kvartalis enamikes Ida-Euroopa riikides. Suurimat palgatõusu täheldati Ungaris, kus palgad tõusid 16,9 protsenti võrreldes aasta taguse ajaga, ning madalaim Slovakkias, kus palgad tõusid 9,9 protsenti. Euroopas keskmiselt tõusid palgad ainult 4,5 protsenti. Samas on ka inflatsioon olnud Ida-Euroopa riikides kõrgem.

2023. aastaks ennustab IMF keskmiselt 11 protsenti palgatõusu piirkonnas, seejärel peab palgatõus aeglustuma seitsme ja kuue protsendini vatsavalt 2024. ja 2025. aastal.

Trendi välja toov värske IMF-i aruanne võib põhjustada erimeelsusi fondi ja Ida-Euroopa valitsuste vahel.

IMF soovitab Ida-Euroopa riikidel vähendada riigieelarve puudujääki, soodustada töörännet, tõsta osalust tööhõives ning kasvatada tootlikkust.

Samas kavatseb kõrge tõenäosusega aasta lõpuks ametisse astuv Poola valimistel parlamendis enamuse saanud Donald Tuski koalitsioon tõsta ametiühingute nõudmisel avaliku sektori töötajate palku 20 protsendi võrra.

Palgatõusu mõnedes Ida-Euroopa riikides soodustab ka see, et paljud tööealised elanikud on välja rännanud välismaale. Näiteks kehtib see väide Poola ja Rumeenia kohta. See võimaldab riikides järele jäänud töötajatel nõuda kõrgemat palka, sest konkurents töökohtade pärast on senisest väiksem.

IMF eeldab, et EL-i majandusel õnnestub vältida kriisi ning leiab aset niinimetatud pehme maandumine. Fond ennustab selle aasta ühenduse majanduskasvuks 1,3 protsenti ja järgmise aasta majanduskasvuks 1,5 protsenti.

Samas hoiatas Kammer keskpanku ennatliku intressimäärade langetamise eest, mis võib tema sõnul uuesti kasvatada inflatsiooni.

Kuigi Euroopa Keskpank on jätnud oktoobri lõpus intressimäärad muutmata, on oma iseseisva rahvusvaluutaga riikide keskpangad juba hakanud intressimäärasid langetama. Hiljuti langetasid sellist otsust Ungari ja Poola keskpangad.