Kui vaadata tagasi perioodile, kui Eesti 200 juht oli Lauri Hussar, siis mis oli erakonna esimehe kõige suurem möödalask, et ta sai suhteliselt vähe aega ametis olla ja tal tuli tagasi astuda?

Lauri Hussar oli väga hea esimees erakonnale, kui me arvestame seda, et Eesti 200 ei olnud pool aastat enne valimisi just kõige populaarsem erakond. Me olime riigikogust väljas olev erakond ja tema juhtimisel saavutasime 14 kohta, pidasime väga head läbirääkimised koalitsioonilepingu mõttes. Ja täna me viime ellu neid programmilisi seisukohti.

Kui minu käest küsida, mis on tema möödalaskmine, siis ma ei oska seda öelda. Sellepärast, et see olukord, kust Eesti 200 tuli, väljastpoolt riigikogu ja see, kuhu me selle aasta jooksul oleme jõudnud, on ikkagi ikkagi väga-väga suur saavutus. Nii et ma ei oska välja tuua mingeid möödalaskmisi.

Lauri on andnud endast kõik, et erakond, uus erakond oma ekspertidega saaks Eesti poliitikasse tuldud.

Ka nüüd riigikogu esimehena, juhtides riigikogu, mis minu hinnangul, olles olnud ka pikalt Eesti poliitikas, on võib-olla üks kõige raskema sisekliimaga riigikogu üldse meie ajaloos. Nii et ma tõesti ei oska öelda mingit möödalaskmist. Ta on andnud endast parima.

Kas möödalaskmine võis olla selles, et ta ei osalenud otseselt valitsuskoalitsiooni kõnelustel? Seal olite juhtohjasid hoidmas teie, Margus Tsahkna. Kui olid riigieelarve arutelud Vihulas, siis Lauri Hussar käis ainult korraks kohal. Tema erakonnajuhina peaks olema ohjade hoidja, aga ta jäi natuke nõrgaks.

Ei! Mina ei pea seda möödalaskmiseks, sellepärast et see oli meeskonnatöö.

Lauri Hussar erakonna esimehena osales väga aktiivselt koalitsiooniläbirääkimistel. Samamoodi, mis puudutab kõiki muid küsimusi.

Ma ei saa aru, miks see niimoodi on, et üritatakse kuidagi Laurile kleepida külge mingeid möödalaskmisi. Me kõik oleme inimesed. Me anname endast parima. Ja Lauri on seda kindlasti teinud!

Ja Eesti 200-l on väga märkimisväärsed otsused ette näidata. Alates kasvõi sellest ajaloolisest otsusest, mis puudutab abieluvõrdsust. Me oleme kokku leppinud ja ellu viimas personaalse riigi põhimõtteid koos nulleelarvega. Ja palju teisi asju. Nii et ma ei saa sellest aru, miks üritatakse otsida mingeid negatiivseid teemasid sealt, kust seda ei ole mõtet otsida.

Lihtsalt ajakirjandus vaatab toetusreitinguid. Ajakirjandus vaatab seda, kuidas Lauri Hussar on olnud hädas spiikri ülesannete täitmisel sellepärast, et saal on hoopis teistsugune, kui on olnud varasemates koosseisudes.

Ma võin öelda riigikogu pikaaegse liikmena, olles olnud mitmetes eri koosseisudes, et riigikogu esimehe roll on juhtida riigikogu istungite tööd.

Lauri Hussar on suutnud selles blokiseisundis, kus on väga selgelt välja öeldud opositsiooni poolt ja eelkõige ühe erakonna poolt, kes ei tunnusta valimistulemusi, et nende eesmärk on blokeerida põhimõtteliselt poliitiline töö ja kutsuda esile erakorralised valimised. Täna me võime öelda, et selle
riigikogu juhatuse poolt juhitud riigikogu teeb tööd läbi raskuste, aga otsused langevad. Nii et seda omistada Lauri Hussarile on lihtsalt väga ülekohtune.

Sellist riigikogu koosseisu ja sellist poliitilist praktikat, kus ei taheta mitte mingit koostööd teha ega ühisosa leida, seda ei ole näinud Eesti vabariik 1991. aastat.

Laual on tegelikult kaks arvestatavat kandidaati: Margus Tsahkna ja Kristina Kallas. Mõlemad on ministrid. Ministri töö on olnud kindlasti vähemalt varasematel aegadel oluliselt keerulisem ja ajamahukam kui riigikogu spiikri töö. Te tahate nüüd öelda, et spiikritöö on aastal 2023 keerulisem, kui on olla haridusminister Eesti vabariigis?

Seda ütlesite teie, mina ei taha midagi öelda. Mina tahan öelda seda, et Lauri Hussar on pühendunud sellele, milleks on ta valitud ehk siis riigikogu esimehe tööle. Mulle väga meeldisid need ettepanekud, mis kõlasid ka nii-öelda ekspertkogu poolt, kes arutas, kuidas riigikogu tööle panna.

Riigikogu esimees ei peaks olema erakonna esimees samaaegselt. Sellised traditsioonid olid meil varem, kuid mõned aastad tagasi need millegipärast muutusid.

Riigikogu esimehe funktsioon on olla riigikogu esimees ja tagada, et riigikogu töötaks ja et ka kõikide erinevate riigikogu osapoolte huvid oleksid kaitstud. Ja ma olen väga nõus Liisa Pakostaga, kes ütles välja lause, et on võimatu riigikogu esimehel, olles samaaegselt ka erakonna esimees, hääldada ühes lauses välja erakonna seisukohta ja kogu riigikogu seisukohta. Riigikogu esimehe roll on olla number kaks positsioonis Eesti riigis, juhtida kõige kõrgema organi tööd ja tagada selle käimas olek. Mina ütlen, et see riigikogu koosseis hetkel oma kultuuriga on kõige keerulisem riigikogu koosseis, mida mina olen näinud.

Ma olen enam-vähem veendunud, et esitate oma kandidatuuri ka erakonna esimehe kohale. Mida see tähendab teie praeguse töö jaoks? Välisministri toolilt erakonda juhtida, olla see side valitsuse, parlamendifraktsiooni vahel on äärmiselt keeruline. Enamik aega te olete lennujaamade ootesaalis, lennukis või mingitel kohtumistel, kus te olete Eesti asjadest kaugel. See on paratamatu välisministri töö osa.

Minuga on päris paljud erakonna- ja fraktsiooniliikmed rääkinud sellest võimalusest ja küsinud, kas ma kandideerin erakonna esimeheks või mitte? Me peame nõu!

Siin on väga palju teisi väga häid kandidaate. Ja mina oma otsuseid langetanud ei ole. Võtan seda protsessi väga tõsiselt, kuna erakond esimehe saab ja meil on väga rasked poliitilised olukorrad saabumas nii koalitsioonis kui ka Eesti riigis laiemalt. Ja küll mina oma otsused langetan siis, kui selleks on õige aeg.

Aga...

Kuule, aitäh intervjuu eest. Ma nüüd pean minema, teeme nii!

Aga me ei saanud rääkida pooltest asjadest! Mul on kolm-neli küsimust veel, järsku sa ikka räägid?!

Sa sildistad ja ma pean hakkama seda ümber lükkama.

Ma ei sildista.

Sa niikuinii esitad avalduse. See on minu otsus.

Absoluutselt on see sinu otsus. Aga me saame väga hästi poliitika loogikast aru. Sa ju teed seda [kandideerid]. Või ei?

Ma ei tea, kust sa sellest aru saad?

Ma loen iga päev ajakirjandust, ma olen pikka aega ajakirjanik olnud.

Las erakond otsustab, las inimesed otsustavad ja teatavad oma otsustest.

Ma küsin siiski mõned asjad veel. Kas praeguses olukorras, kui teie reiting on niivõrd madal, kas te üritate igal juhul vältida seda viga, mida tegi Res Publica, kelle reiting kukkus, kui nad valitsusse läksid. Ja kui mindi opositsiooni, siis vajuti täiesti ära. Et kas see on teil silme ees, et igal juhul valitsuses tuleb jätkata isegi siis, kui reiting langeb alla viie protsendi?

Eesti 200 tuli kokku nende inimeste poolt, kes tahtsid ja täna tahavad Eesti riigi elu muuta paremaks ja vajadusel langetada ka neid otsuseid, mis ei pruugi sellel hetkel olla kõige populaarsemad. Me oleme rääkinud läbi väga sisulise koalitsioonilepingu, mis puudutab näiteks personaalse riigi aluste loomist, nulleelarveprotsessi ja paljud teised küsimused. Nende elluviimiseks ongi Eesti 200 saanud mandaadi ja neid eesmärke me tahame täita. Neid eesmärke on võimalik täita valitsuse liikmena. Nende seisukohtade eest me seisame.

Aga see, millist hinda selle eest maksta? Ega Eesti 200 oma põhiväärtustest ja oma seisukohtadest kuskile ei tagane. Nii et nii kaua, kui on võimalik, me viime oma programmi ellu. Kui seda võimalik enam teha ei ole, siis seda kahjuks valitsuses võimalik teha ei ole.

Kas uus erakonna esimees kindlasti peab kandideerima Euroopa Parlamendi valimistel ja olema nimekirjas number üks? On see oluline?

Eesti 200 eesmärk on saavutada üks koht europarlamendi valimistel. Kes see saab olema, seda juba peab arutama järgmiste kuude jooksul.

Aga see on ka üks oluline moment esimeheks kandideerijate puhul?

Ma ei oska kuidagi seda seostada ei esimehe kandideerimiste ega kandideerijate hulgas, kes hakkavad kandideerima Euroopa Parlamenti.

Ma küsin kõige viimase küsimuse ja võib-olla kõige rängema. Kas tundub praegusi asju vaadates, et skeptikutel on kahjuks õigus, et Eestis on võimalik luua erakondi ainult ühe valimistsükli õitsenguks ja see sõltub väga palju sellest, milline on valijate rahulolematus? Kui me vaatame seda, mis on Eesti 200-ga selle aasta jooksul juhtunud?

Skeptikud ütlesid, et uut erakonda ei ole võimalik luua. Skeptikud ütlesid, et Eesti 200-st ei saa mitte kunagi asja. Et Eesti 200 ei ületa mitte kunagi viie protsendi künnist. Skeptikud ütlesid, et ei ole võimalik tuua muutust Eesti poliitikasse. Ei ole võimalik hakata reformima riiki selle sisu mõttes. Skeptikud ongi selle jaoks skeptikud, et nad ütlevad, et need asjad, mis neile ei meeldi, et neid ei ole võimalik teha.

Aga Eesti 200-ga on võimalik teha neid asju, millesse võib olla alguses ei usutud. Täna on eelmistest valimistest möödas pool aastat ning kolm ja pool aastat on minna.

Nii et laske Eesti 200-l teha oma tööd. Kui töö viljad hakkavad kätte jõudma, sõna otseses mõttes pika plaani võtmes, siis saab nendele ka anda hinnanguid.