Sõja 624. päev: USA on kulutanud 96 protsenti Ukraina abistamiseks eraldatud vahenditest

Ukraina peastaabi sõnul on Venemaa kaotanud sõja jooksul üle 10 000 jalaväe lahingumasina. Valge Maja tippametniku John Kirby sõnul on Kongressi poolt Ukraina abistamiseks eraldatud vahendistest kulutatud 96 protsenti.
Oluline 9. novembril kell 20.55:
- Kirby: USA on kasutanud ära 96 protsenti Ukraina abistamiseks eraldatud vahenditest;
- Ukraina peastaap: Venemaa on kaotanud sõja jooksul üle 10 000 jalaväe lahingumasina;
- Danilov: Ukraina on saavutamas suurt edu Krimmi suunal;
- Ukraina kulutab poole 2024. aasta eelarvest riigikaitsele;
- Ukraina: Vene raketirünnaku alla sattunud laev pidi vedama rauamaaki Hiinasse;
- Zelenski: Ukrainal on olemas kindel plaan oma territooriumi vabastamiseks;
- Zelenski: rahuläbirääkimiste alustamiseks on ainult üks tingimus.
Ukraina luure: valmistame ette uusi Kertši rünnaku taolisi lööke
Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse esindaja Andri Jussov teatas neljapäeval, et lähiajal tuleb veel "uudiseid" okupeeritud Krimmist, kus Ukraina vägi kahjustas hiljuti Vene sõjalaeva Askold.
Rääkides Kertši operatsioonist, mille tulemusel sai Askold kannatada, ütles Jussov, et praegu ei ole vaja selliseid asju kommenteerida.
"Sest praegu valmistatakse rööbiti ette hulka sarnaseid operatsioone. Vene Musta mere laevastikul on Kalibrite kandjaid veel piisavalt. Rõõmu peaks olema rohkem kui ainult Askoldi üle. Olen veendunud, et uudiseid tuleb lähiajal veel," ütles Jussov teleusutluses.
Ukraina relvajõudude strateegilise kommunikatsiooni osakond teatas varem, et Ukraina ründas 4. novembri õhtul edukalt Kertšis Zalivi laevatehases Venemaa mere- ja sadamataristut, seal hulgas kahjustas 2021. aastal valminud Venemaa Musta mere laevastiku Karakurt klassi korvetti Askold.
Ukraina kulutab poole 2024. aasta eelarvest riigikaitsele
Ukraina ülemraada võttis neljapäeval teisel lugemisel vastu 2024. aasta riigieelarve, pool kõigist kulutustest suunatakse riigikaitsele.
Rahandusministeeriumi teatel kulutatakse riigikaitsele ligi 1,7 triljonit hrivnat (umbes 47 miljardit dollarit) ehk sama palju kui sellel aastal.
Kulutused riigikaitsele on suuremad kui haridusele, sotsiaalhooldele ja tervishoiule kokku.
Rahandusministeerium märkis, et riigieelarve prioriteedid on väga selged.
"Kaitsevõime tugevdamine, elanikkonna kaitsmine, veteranide toetamine, sotsiaalsete standardite tõstmine ja majanduse taastamine," loetles ministeerium.
Kirby: USA on kasutanud ära 96 protsenti Ukraina abistamiseks eraldatud vahenditest
Valge Maja tippametniku John Kirby sõnul on Kongressi poolt Ukraina abistamiseks eraldatud vahendistest kulutatud 96 protsenti. Ta täpsustas, et kui vaadelda ainult sõjalist abi, siis ka sellest on kulutatud üle 90 protsendi.
"Kaitseministeeriumil on veel kuni 1,1 miljardit dollarit talveks Ukraina varude täiendamiseks," ütles Kirby.
Seetõttu rõhutas Kirby vajadust kiirkorras vastu võtta USA president Joe Bideni välja pakutud ulatusliku Ukraina, Iisraeli ja Taiwani abipaketi eelnõu.
Kirby lisas, et USA peaks ka edaspidi aitama Ukrainat kaitsevaldkonnas, et Ukraina väed saaksid kasutada ilma halvenemiseni järele jäänud aega maksimaalse tõhususega.
Bideni välja pakutud 106 miljardi dollarilisest abipaketist oleks 61 miljardit dollarit mõeldud Ukrainale. Ometi on abipaketi vastuvõtmine takerdunud esindajatekoja spiiker Mike Johnsoni vastuseisu tõttu. Johnson soovib, et Iisraeli ja Ukraina abistamist menetletaks eraldi.
Zalužnõi hukkunud abile granaadid kinkinud ohvitserile esitati kahtlustus
Ukraina riiklik juurdlusbüroo esitas kahtlustuse Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kantselei ohvitserile, kes kinkis ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõi abile Hennadi Tšastjakovile granaadid, mis nõudsid viimase elu.
"Tuvastati, et ohvitser soetas omamata vastavat luba kaheksa universaalset käsigranaati DM 51A2 ja viis need oma kabinetti. Seejärel pakkis ta neist kuus puidust kinkekarpi ja pani sinna ka pudeli kanget alkoholi. Ta kinkis selle karbi sünnipäeva puhul kaasohvitser Hennadi Tšastjakovile. Nende tegudega ohvitser tegelikult müüs lõhkeseadeldisi. Kaks granaati jättis ta oma kabineti kappi, kus korrakaitsjad need ära võtsid," edastas juurdlusbüroo neljapäeval avalduses.
Teadupoolest plahvatas 6. novembril kingituse lahti pakkimisel granaat, mille tagajärjel Tšastjakov hukkus. Järgmisel päeval usaldas riigiprokuratuur selle kriminaalasja uurimise riigi juurdlusbüroole. Kohtueelne uurimine jätkub, juurdlusbüroo töötajad selgitavad välja kõiki selle sündmusega seotud asjaolusid ega ole veel ühtegi versiooni ümber lükanud, märgitakse teates.
Danilov: Ukraina on saavutamas suurt edu Krimmi suunal
Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu sekretäri Oleksi Danilovi sõnul on Ukraina tegemas suuri edusamme Krimmi suunal.
"Me pöörame kogu aeg tähelepanu sellele, mis toimub maismaal. Kuid Vene Föderatsiooni hävitamine, Vene sõjaväerajatiste hävitamine Krimmi territooriumil, Musta mere laevastiku hävitamine – kõik see on meie riigi suur saavutus," ütles Danilov.
Ta lisas, et lähiajal tuleb veel uudiseid okupantide ja nende varade hävitamise kohta Krimmis.
Ukraina: Vene raketirünnaku alla sattunud laev pidi vedama rauamaaki Hiinasse
Ukraina asepeaminister Oleksandr Kubrakov teatas, et Odessa sadamas kolmapäeva õhtul raketitabamuse saanud Libeeria lipu all opereeriv kaubalaev pidi vedama rauamaaki Hiinasse.
"Tiibrakett tabas Libeeria lipu all sõitva tsiviilaluse keret, kui see parasjagu sadamasse sisenes. Kolm meeskonnaliiget, Filipiinide kodanikud, said vigastada, üks neist toimetati haiglasse. Loots sai surma ja veel üks sadamatöötaja sai vigastada," märkis Ukraina sõjavägi avalduses.
Zelenski: Ukrainal on olemas kindel plaan oma territooriumi vabastamiseks
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles konverentsil Reuters NEXT, et Ukrainal on olemas kindel järgmise aasta plaan oma territooriumi vabastamiseks, kuid ta ei avalikustanud plaani detaile.
Konverentsil osalenud ajakirjanik küsis Zelenskilt, kui suurt ala kavatseb Ukraina vabastada järgmisel aastal. President vastas, et pole lõppenud veel see aasta ning Ukraina püüab näidata tulemusi juba aasta lõpuks. Ta lisas, et Kiievil on olemas kindel järgmise aasta plaan, kuid ta ei saa sellest avalikult rääkida.
Zelenski: rahuläbirääkimiste alustamiseks on ainult üks tingimus
Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on Ukraina valmis rahuläbirääkimisteks Venemaaga ainult ühel eeltingimusel, milleks on Vene vägede välja viimine Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt. See on Ukraina peamine põhimõte.
"Vene sõdurid peavad minema oma suveräänsele territooriumile. See oleks hetk, kui sõda peatuks ja algaks diplomaatilise platvormi loomine sõja lõppemiseks," ütles Zelenski konverentsil Reuters NEXT.
President lisas, et ta ei saa aru, miks peab Ukraina agressiooni ohvrina minema kompromissidele oma territooriumi osas. Selline kompromiss seaks Zelenski sõnul ohtu ka paljude teiste riikide territoriaalse terviklikkuse, sest agressorriikidel oleks silmade ees Vene "edu" näide.
Zelenski ütles samuti, et ta on pidanud kõnelusi Hiina ja Aafrika riikide juhtidega sõja lõpetamiseks läbirääkimiste vahendamise küsimuses.
"Me oleme valmis kuulama kõiki hääli, välja arvatud Venemaa oma. Kaasa arvatud Brasiilia, USA, Hiina ja Aafrika häält. Me kaasame neid meie rahu valemisse. Meie 10 punkti, kuid nende ettepanekutega. Kuid kõik see peab rajanema peamisele põhimõttele," lisas ta.
Ukraina peastaap: Venemaa kaotas ööpäevaga 1080 sõdurit
Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 308 720 (võrdlus eelmise päevaga +1080);
- tankid 5316 (+15);
- jalaväe lahingumasinad 10 014 (+18);
- suurtükisüsteemid 7475 (+36);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 875 (+3);
- õhutõrjesüsteemid 577 (+5);
- lennukid 322 (+0);
- kopterid 324 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 5593 (+26);
- tiibraketid 1557 (+1);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 9853 (+39);
- laevad / paadid 20 (+0);
- allveelaevad 1 (+0)
- eritehnika 1059 (+5).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Ukrainska Pravda/Unian/BNS