Kaubavahetuse puudujääk septembris oli 207 miljonit eurot, mis suurenes aastataguse ajaga võrreldes 13 miljoni euro võrra, teatas statistikaamet.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimijuht Evelin Puura märkis, et septembris vähenes eksport ja import märgatavalt peaaegu kõigis kaubagruppides.

Sarnane kaubavahetuse vähenemine on toimunud kogu kolmanda kvartali jooksul.

"Kolmandas kvartalis oli langus suurem kaubavahetuses EL-i väliste riikidega. Eksport kolmandatesse riikidesse vähenes 41 protsenti ja import nendest 44 protsenti. Kõige enam vähenes mineraalsete toodete eksport ja import. Oluliselt vähenes veel elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljavedu ning metalli ja metalltoodete ja mehaaniliste masinate sissevedu," lisas Puura.

Kaupadest eksportis Eesti septembris enim elektriseadmeid (13 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid puit ja puittooted ning transpordivahendid (kumbki 11 protsenti). Kõige rohkem ehk 214 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete eksport. Järgnes elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo vähenemine vastavalt 86 miljoni ja 50 miljoni euro võrra. Ainsana suurenes transpordivahendite eksport Eestist 17 miljoni euro võrra.

Kodumaiste kaupade osatähtsus ekspordist kasvas aastaga ühe protsendipunkti võrra, moodustades tänavu septembris 65 protsenti Eesti koguekspordist.

Eesti päritolu kaupade eksport vähenes septembris mullusega võrreldes 24 protsenti ja reeksport 26 protsenti. Kõige enam mõjutas kodumaisete kaupade väljaveo langust kommunikatsiooniseadmete, töödeldud kütteõlide ja saelaudade ekspordi vähenemine.

Eesti peamine ekspordipartner septembris oli Soome (16 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid Läti (14 protsenti) ja Rootsi (10 protsenti). Kõige rohkem vähenes kaupade eksport Eestist Lätti (106 miljoni euro võrra) ja Ameerika Ühendriikidesse (89 miljoni euro võrra). Lätti viidi mullusest vähem mineraalseid tooteid ehk peamiselt elektrienergiat ja Ameerika Ühendriikidesse elektriseadmeid, sealhulgas kommunikatsiooniseadmeid.

Septembris imporditi kaupadest enim mineraalseid tooteid (14 protsenti Eesti koguimpordist), elektriseadmeid (13 protsenti), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12 protsenti) ning transpordivahendeid (12 protsenti). Kõige enam ehk 182 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete import. Järgnesid mehaaniliste masinate ning elektriseadmete sisseveo vähenemine vastavalt 51 miljoni ja 44 miljoni euro võrra.

Impordipartneritest oli septembris esimesel kohal Soome (18 protsenti Eesti koguimpordist). Järgnesid Saksamaa (11 protsenti) ja Leedu (11 protsenti).

"Kogu maailma kaubandusmaht on sel aastal ka langusesse läinud. Üks põhjus kindlasti siin Euroopas on see, et kõrgemad intressimäärad on hakanud üha rohkem nõudlust vähendama. Eesti on saanud tugeva löögi paljuski Põhjamaade nõrkuse tõttu, peamiselt siis Rootsi, Soome," ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina "Aktuaalsele kaamerale".

Mertsina sõnul neljandas kvartalis olulist paranemist näha ei ole. "Euroalal pigem majandus lähikuudel nõrgeneb. Majandus nõrgeneb, see tähendab, et ka nõudlus nõrgeneb. Järgmisel aastal võiks oodata ekspordi langusest väljatulekut püsivhindades, aga see kasv võib tulla väga aeglane."