Reserve on tarvis elektri tarbimise ja tootmise tasakaalu ehk stabiilse sageduse hoidmiseks ja need peavad olema igal hetkel kasutatavad, seejuures suutma reageerida sekundite jooksul näiteks mõne elektrijaama ootamatule seiskumisele.

"Senikaua, kui me oleme olnud Venemaa süsteemis, on seda pakkunud meile Vene süsteem. Alates sünkroniseerimisest peab Baltikum hakkama endale ise endale sagedusreserve hankima ehk elektrijaamasid või salvesteid, mis suudavad igal minutil aidata bilanssi tasakaalus hoida," ütles Eleringi juht Kalle Kilk ERR-ile.

Reservide vajadus kasvab ühelt poolt Venemaa sagedusalast lahkudes, teisalt ka taastuvenergia osakaalu kasvuga.

Kolme Balti riigi peale on Eleringi teatel vaja sageduse juhtimise reserve ligikaudu 1000 megavatti.

Süsteemihaldurid ostavad sageduse juhtimise reserve süsteemiteenuste turult. Praegu ostavad Balti süsteemihaldurid turult igapäevaselt käsitsi käivitatavaid reserve. Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitudes hakkavad süsteemihaldurid turult ostma ka kiiremaid, automaatseid sageduse juhtimise reserve.

Kilgi sõnul saab Eestis vajaliku reservi suurusjärk olema 250-400 megavatti.

"See natuke hakkab sõltuma sellest, kui palju saab Eestis olema prognoosimatut elektritootmist. Seda suudavad pakkuda näiteks salvestusseadmed – akud, pumphüdroelektrijaamad. Teine variant on kiiresti reguleerimist pakkuda suutvad elektrijaamad nagu soojuselektrijaamad või gaasielektrijaamad," ütles Kilk.

Hanke korraldamine sagedusreservide pikaajaliseks hankimiseks peaks võimalikele investoritele andma kindluse, et rajatavale juhitavale elektrijaamale oleks tulud teatud kindlas mahus igal juhul pikaajaliselt tagatud.

Hankel saaksid osaleda elektrijaamade kõrval ka energiasalvestid, agregaatorid ja tarbimise juhtimise teenuse pakkujad.

Kui palju reservvõimsuste tagamine võib tarbijale maksma minna, ei saa Kilgi sõnul praegu veel öelda.

"See sõltub turu tulemustest tulevikus, aga see on samasugune teenus nagu kasutavad Euroopas kõik teised põhivõrgud. Kuna seal teenuse hind ja maksumus ei ole kuidagi tarbijale liiga koormav ja see on vajalik süsteemi toimimiseks, siis ilmselt ta Eestis kujuneb samasuguseks, talutavaks," rääkis Kilk.

Teistes Euroopa riikides on hind olnud Kilgi sõnul hind väga varieeruv ja sõltub ressursside kättesaadavusest, näiteks on eelis suurte hüdroreservidega riikidel.

Kilk nentis, et avalik konsultatsioon on alles tulemas, kuid Eestis on ilmselt hankele mitmeid huvilisi lisaks Eesti Energiale, näiteks on mitu ettevõtet tundnud huvi pumphüdroelektrijaama ja gaasijaama rajamise vastu.

"Usume, et pakkujaid saab olema rohkem kui üks või kaks," ütles Kilk.

Eleringi eesmärk on hanke raamistik saada paika järgmisel aastal, et 2025. aastal korraldada pikaajaline hange.

"Meie mõte on pakkuda pikaajalist lepingut, et oleks vähemasti kindlus olemas, et elektrijaam on olemas ja see peaks olema võimeline töötama aastal 2028-2029," ütles Kilk.