Kiievi julgeolekuleppe loomisel võeti eeskujuks USA erisuhe Iisraeliga, vahendab välispoliitika ajakiri Foreign Policy.

Endine NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen külastas eelmine nädal Washingtoni, et ettepanekut USA-le ja teistele lääneliitlastele tutvustada.  

"Nemad [ukrainlased] maksavad praegu kõrget hinda nii inimeludes kui ka materiaalselt. Vähim, mis saame teha on neid igakülgselt aidata," ütles Rasmussen hiljuti intervjuus Foreign Policy ajakirjale.

Kiievi julgeolekuleppe ettepanek on Rasmusseni kodulehelt leitav. Leppe ettepanekutega on kavas Ukrainale antav julgeolekuabi kindlalt kirjalikult ära fikseerida.

See tähendaks, et ka edaspidi toimuksid lääneriikide ja Ukraina relvajõudude ühisõppused, jätkuks lääneriikide relvaabi Ukrainale ning lääneriigid toetaksid Ukraina siseriiklikku kaitsetööstust.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on lubanud esitada NATO-le Ukraina liitumisavalduse, kuid lääneriikide ametiisikute ning ekspertide sõnul ei pruugi see ettepanek sõja jätkudes niipea kuskile jõuda.

Kiievi julgeolekulepe oleks sisuliselt vahevariant, millega tagatakse lääneriikide toetus Ukrainale perioodil kui Ukraina tahab saada NATO täisliikmeks.

Rasmusseni sõnul oleks leppes formaalselt kirjas toetus, mida lääneriigid üksiti ja koostööd niikuinii pakuvad. Endine NATO peasekretär on leppe ettepanekute loomisel teinud koostööd Zelenski kantselei ülema Andrii Jermakiga.

Võimaliku kaitseleppe tutvustamine lääneriikide valitsustele algas see kuu ning alustati Washingtonist.

Rasmusseni sõnul uuriti kaitseleppe koostamisel erinevaid kaitsekoostöö suhteid nagu USA tagatised Taiwanile ja Iisraelile.

Foreign Policy ajakirjaga suhelnud endised USA ja Euroopa riikide diplomaadid kinnitasid vajadust tegeleda Ukraina pikaajalise toetamise küsimusega, kuid ei olnud ühel meelel kas konkreetne ettepanek suudab seda tagada.

Kuna põhiliselt on Ukrainat sõjaliselt toetanud Ameerika Ühendriigid, siis on Rasmusseni sõnul just USA toetus võtmetähtsusega. "Ilma USA aktiivse toetuseta, on see vaid teooria," ütles Rasmussen.

Kieli maailmamajanduse instituudi Ukraina toetamise statistika kohaselt on Washington lubanud Ukrainale 24 miljardi dollari väärtuses sõjalist abi. See on kuus korda rohkem kui teisel kohal olev doonorriik Ühendkuningriik.

Rasmusseni sõnul on julgeolekuleppe ettepanek lääneriikide vastus Venemaa väljakutsele, mitte Ukrainale mõeldud heategevus. Samal ajal püüab Washington suunata enda tähelepanu ja ressursse enam Aasiasse Hiina vastu.

"Kui me saame selle õigesti paika, siis lahendavad need Ukrainale antavad julgeolekutagatised [USA jaoks] Vene probleemi, kuna tugev ja stabiilne partner Ida-Euroopas, kes seisab Vene rünnakute vastu, on USA huvides," ütles Rasmussen.

Ühe Kesk-Euroopa kõrge diplomaadi sõnul saavad kõik osapooled aru vajadusest panna osad lubadused Ukrainale paberile kirja. Kiievi julgeolekulepe oleks väiksema kaaluga kui NATO kollektiivkaitse artikkel viis, kuid märksa mõjusam kui 1994. aasta Budapesti memorandum, mille raames lääneriigid ja Venemaa lubasid austada Ukraina territoriaalset terviklikkust.

Foreign Policy rõhutab samas, et USA sõjaline toetus Iisraelile ning Taiwanile on Kongressi poolt vastu võetud aktide ning kahepoolsete memorandumitega kinnitatud. Ka teised USA jaoks siduvad kohustused vajaksid Kongressis 2/3 senati liikmete toetust.

Obama administratsiooni ajal välisministeeriumis Euroopa ja NATO küsimustega tegelenud Jim Townsendi sõnul on see latt liiga kõrge, et USA oleks valmis alla kirjutama teda siduvale leppele.

Ainult presidendi allkirjaga leppeid võidakse aga järgmiste presidentide poolt pehmendada või tühistada. Nõnda juhtus Iraani tuumaleppega, millest Donald Trump presidendina loobus.

Endine USA suursaadik NATO juures Kurt Volker oli samas optimistlik Ukraina NATO-taotluse osas. Volkeri sõnul eelistaks seda ka USA, kuna sel juhul oleks Ukraina toetamisega seotud 30 riiki, mitte ainult Ameerika Ühendriigid üksi.