X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Venemaa seisab vastu Eesti eesistumisele OSCE-s

{{1699858080000 | amCalendar}}
Lipud OSCE peakorteri ees.
Lipud OSCE peakorteri ees.

Venemaa seisab jätkuvalt vastu Eesti eesistumisele Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE), mis peaks rotatsiooni korras algama 2024. aastal. Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel osalenud välisminister Margus Tsahkna ütles ERR-ile, et sai esmaspäeval kõigi EL-i riikide toetuse Eesti eesistumisele OSCE-s.

Tänavu kevadel selgus, et Venemaa ja selle liitlane Valgevene on vastu Eesti saamisele OSCE järgmiseks eesistujaks ning Moskva vastuseis sellele ei ole ka sügisel kadunud. Euroopa Liidu kõrge ametnik ütles väljaandele Politico, et Eesti tõstatab eeldatavasti välissuhete nõukogul küsimuse, millisest riigist saab järgmine OSCE eesistuja. OSCE reeglite kohaselt peavad eesistumise heaks kiitma kõik organisatsiooni liikmesriigid.

Tsahkna ütles ka Politicole, et OSCE on jõudnud olukorda, kus organisatsioonil pole jägmiseks aastaks eesistujat, eelarve on teist aastat kinnitamata ning peagi aegub peasekretäri mandaat. 

2023. aastal on OSCE eesistujaks Põhja-Makedoonia. Eesistumise käigus juhib OSCE tööd eesistuva riigi välisminister.

Tsahkna: saime EL-i ühehäälse toetuse

Välisminister Tsahkna ütles esmaspäeval Brüsselis ERR-ile, et kõik Euroopa Liidu riigid toetasid Eestit järgmise OSCE eesistujana: "Mul on hea meel tõdeda, et kogu Euroopa Liit, kõik liikmesriigid kinnitasid ühehäälselt üle, et Eesti on OSCE järgmise aasta eesistuja kandidaat."

Tsahkna sõnul pani ta selle teema EL-is lauale, kuna järgmise kahe nädala jooksul tuleb leida mingi lahenduse, kuna novembri lõpus toimub OSCE tippkohtumine, kus tuleb teha otsus, kuidas edasi minna. 

Samas on Venemaa siiani Eesti saamist organisatsiooni eesistujaks blokeerinud, tõdes ta.

"Venemaa agressorriigina, mis on rünnanud teist OSCE liikmesriiki, Ukrainat, on blokeerinud kõik otsused, mis selle organisatsiooni tööks vajalikud on. Ehk siis järgmise aasta eesistuja kinnitamist, mille kandidaadiks on Eesti, kogu eelarveprotsessi, aga ka peasekretäri ja nelja kõrge ametikoha mandaadi pikendamise, mis oleks vajalik üldse selleks, et organisatsioon töötaks," rääkis välisminister. "Ja kuna otsused on konsensuspõhised, siis Venemaa kasutabki seda võimalust, et lõhestada ka läänemaailma ja üldse seda organisatsiooni laiemalt. Venemaa on välja öelnud, et Eesti ei sobi, kuna Eesti on liiga selgete seisukohtadega, mis puudutab Venemaa agressiooni."

Tsahkna sõnul on see väga tähtis, et Euroopa Liit seisab ühtselt Eesti taga. "Küsimus ei ole mitte ainult selles, et kas Eesti on seal see eesistuja, vaid selles, et milliseid väärtusi me kaitseme. Ja teiseks - me ei tohi alluda Venemaa väljapressimistaktikale. Venemaa kasutab täna igal pool neid võimalusi, et väljuda isolatsioonist ja saavutada mõjuvõimu. Nii et Eesti seisukohad on selged ja täna otsustasid seda toetada ka kõik Euroopa Liidu liikmesriigid," rõhutas ta.

Küsimusele, mis edasi saab, kui Venemaa koos Valgevenega jätkab blokeerimist, vastas Tsahkna, et siis jätkab tehniliselt tänane eesistujaPõhja-Makedoonia.

"Aga sinna me veel ei ole jõudnud, kuna see pole kindlasti parim lahendus. Vaatame, mis järgmised nädalad toovad. Aga see surve kindlasti on väga suur, sest Euroopa Liit üksinda ju ei juhi seda OSCE-d, vaid see on palju laiem globaalsem organisatsioon," ütles Tsahkna.

OSCE on 1973. aastal alanud ja 1975. aastal Helsingi lõppakti vastuvõtmisega päädinud Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi (CSCE) järel tekkinud organisatsioon, mille liikmeteks on Euroopa demokraatlikud riigid, USA ja Kanada ning kunagised Nõukogude bloki ning Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud riigid. Organisatsioon tegeleb peamiselt julgeoleku küsimustega.

"Paradoks seisneb selles, et see organisatsioon peaks tagama Euroopas juba alates 1975. aastast, kui Helsingis sõlmiti see suur leping, julgeolekut ja rahu. Aga samal ajal siis üks liikmesriik, Venemaa, on rünnanud teist liikmesriiki Ukrainat ja viib läbi agressiooni, genotsiidi ja sõjakuritegusid. Ja samal ajal nad üritavad dikteerida rahu tagava organisatsiooni käitumist. Selles seisnebki kogu selle loo paradoks," kommenteeris Tsahkna.

Toimetaja: Karl Kivil, Joosep Värk, Mait Ots

Allikas: Politico

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: