X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Meedia: Malta oli ainus nii Venemaale kui ka USA-le sobiv eesistujariik

{{1701163260000 | amCalendar}}
Silt OSCE peakorteri asukohas Viinis.
Silt OSCE peakorteri asukohas Viinis. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Esmaspäeval Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) uueks eesistujariigiks esitatud Malta kandidatuur oli ainus, millega nõustusid nii Venemaa kui ka Ameerika Ühendriigid. Malta kasuks rääkis ka see, et riik on praegu ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige ning teda on tunnustatud tasakaaluka rolli eest Ukraina ja Gaza kriisis, kirjutas Malta meedia.

OSCE alaline nõukogu esitas esmaspäeval Malta ühehäälselt järgmiseks eesistujaks ning eeldatavasti kinnitavad tema kandidatuuri neljapäeval praeguse eesistujamaa Põhja-Makedoonia pealinnas Skopjes kogunevad 57 liikmesriigi välisministrid. Eelmisel nädalal vetostasid Eesti kinnitamise eesistujaks Venemaa ja Valgevene.

"Esitati ka Austria ja Kesk-Aasia riikide kandidatuurid, aga Malta oli ainus, mis sai kõikide riikide üksmeelse heakskiidu," vahendas ajaleht Times of Malta anonüümseid diplomaatilisi allikaid.

OSCE on veel üks viimaseid organisatsioone, mis suudab lääne ja ida suurvõimud kokku tuua ja Maltal paistab olema mõlemate hulgas hea maine, tõdes üks allikas lehele.

"Malta on küll Euroopa Liidu liige, aga ei kuulu NATO-sse, ta on praegu ÜRO Julgeolekunõukogu liige ning on tunnustatud seisukoha pärast, mille ta on võtnud Ukraina ja Gaza sõja suhtes," rääkis allikas. "Seetõttu oli Malta nimetamine hea kompromiss kõigi jaoks," lisas ta.

Malta oli ka nende riikide seas, mis hääletasid 27. oktoobril ÜRO Peaassambleel resolutsiooni poolt, milles nõuti Gazas viivitamatut ja püsivat humanitaarrahu. Hääletusel ei suutnud Euroopa Liidu riigid ja lääneriigid laiemalt jõuda ühisele seisukohale ning osa hääletas resolutsiooni vastu, osa poolt ning mõned, näiteks Eesti, jäid ka erapooletuks.

Maltal on olnud oluline roll maailma riikide diplomaatide kokku toomisel rahukõnelusteks, ütles üks teine diplomaat ajalehele Times of Malta ning viitas oktoobris saareriigis peetud Ukraina rahukohtumisele.

Samas on Malta ka järgmise aasta lõpuni ÜRO Julgeolekunõukogu valitud ehk mittealaline liige ning on selle eesistuja järgmise aasta aprillis.

2025. aastal saab Malta ka Euroopa Nõukogu eesistujaks, mis on riigile juba neljas kord seda kohta täita, märkis leht.

Venemaa on koos oma ainsa liitlasega OSCE-s Valgevenega blokeerinud Eesti kinnitamist 2024. aasta eesistujaks juba enne täiemahulise sõja alustamist Ukrainas 2022. aasta veebruaris ning välistas ka eelmisel nädalal peetud alalises nõukogus Eestile selle positsiooni andmise. Kuna OSCE-s võetakse otsused vastu konsensusega, piisab ühe riigi vastuseisust organisatsiooni töö halvamiseks.

Kuna Venemaa on blokeerinud ka OSCE nelja kõige tähtsama ametniku, sealhulgas ka peasekretäri Helga Schmidi, kelle mandaat lõppeks 4. detsembril, taaskinnitamise nende kohtadele, seadis see organisatsiooni tegevuse tõsisesse ohtu. Nendele kohtadele teisi kandidaate pole esitatud. Esmaspäevase kokkuleppega lubas Venemaa ka nendele määramistele oma heakskiidu anda.

Uudisteagentuur Reuters märkis oma ülevaates, et punnseis OSCE-s peegeldab laiemalt Moskva ja Washingtoni ning laiemalt nende toetajate vahel pärast Ukraina sõja algust teravnenud vastasseisu.

Makedoonia: OSCE-d võib veel vaja minna

Kokkuleppe saavutanud Põhja-Makedoonia välisminister Bujar Osmani ütles väljaandele Politico, et proovis igasuguseid kompromissivariante ning esialgu toetas igati Eesti kandidatuuri, kuid pidi lõpuks siiski lahenduse leidma.

"Ma ei leia, et Venemaa võiks OSCE tööga väga rahul olla," ütles ta, kui Politico küsis, kas Eesti kaotus on Venemaa võit. OSCE-d "elus ja töökorras hoides on meil olemas instrument," märkis Osmani.

"Me oleme võitnud, demokraatlik maailm, need, kes tegutsevad reeglitel põhineva rahvusvahelise korra nimel," rääkis Põhja-Makedoonia välisminister. Ja selle kokkuleppega "ma võin öelda, et organisatsioon on turvalises seisus", lisa ta.

Osmani rõhutas ka seda, et hoolimata OSCE pihta tehtud kriitikast, et see pole enam elujõuline ega täida oma funktsiooni, võib organisatsioon siiski saada keskse rolli tulevase võimaliku vaherahu sõlmimisel või rahulepingu jälgimisel. "OSCE võib olla see, kes astub esile, kui Ukrainas saabub rahu," ütles Põhja-Makedoonia välisminister.

Osmani kinnitas ka seda, et teiste välisministrite seas on neljapäeval Skopjesse oodata ka Vene esidiplomaati Sergei Lavrovi. Põhja-Makedoonia võimud on Lavrovile väljastanud viisa ja muud vajalikud load ning peab nüüd kõnelusi Kreeka ja Bulgaariaga Vene välisministri lennukile ülelennuloa saamiseks.

Politico toob siiski esile, et ootamatu pöörde tõttu võivad Balti riikide ja Ukraina välisministrid keelduda kohtumisel osalemast. "Me töötame selle nimel, et nad kõik Skopjesse tuua," ütles Osmani ning lubas selle nimel tegutseda ka teisipäeval Brüsselis algaval NATO välisministrite kohtumisel.

Vene välisminister on väitnud, et mitme lääneriigi ministrid on palunud temaga kohtumist Skopjes, kuid Osmani keeldus kohtumiste päevakavast täpsemalt rääkimast. Lavrovi ja samuti Skopjesse saabuva USA riigisekretäri Antony Blinkeni kohtumist teadaolevalt kavas ei ole.

OSCE on 1973. aastal alanud ja 1975. aastal Helsingi lõppakti vastuvõtmisega päädinud Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi (CSCE) järel tekkinud organisatsioon, mille liikmeteks on Euroopa demokraatlikud riigid, USA ja Kanada ning kunagised Nõukogude bloki ning Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud riigid. Organisatsioon tegeleb peamiselt julgeoleku küsimustega ning selle peakorter on Austria pealinnas Viinis.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: