"Venemaa ja Valgevene panid suursaadikute hääletusel Eesti kandidatuurile veto," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Bretty Sarapuu teisipäeval ERR-ile.

Kuna OSCE-s võetakse otsused vastu konsensusega, ei olnud võimalik Eestit organisatsiooni eesistujaks valida.

Vastates küsimusele, mis edasi saab, tunnistas Sarapuu, et olukord on ebaselge. "Kuna Eesti on ka Euroopa Liidu riikide ühiskandidaat, siis kindlasti arutame seda teiste EL-i riikidega," märkis ta.

Sarapuu viitas ka, et järgmisel nädalal on praeguse eesistujariigi Põhja-Makedoonia pealinnas Skpojes OSCE välisministrite kohtumine, kus teema eeldatavasti uuesti päevakorda tõuseb.

Tsahkna ja Mihkelson: Venemaale ei tohi järele anda

Välisminister Margus Tsahkna ja riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson rõhutasid oma kommentaarides, et Venemaa survele ei tohi järele anda.

"Venemaa blokeerib oma tegevusega kogu organisatsiooni tööd, sest juba mitu aastat pole Moskva lasknud kinnitada organisatsiooni eelarvet, korraldada OSCE ametlikke üritusi, pikendada välimissioone, ja on sealhulgas teinud lõpu kõigile OSCE välimissioonidele Venemaa agressiooni ohvriks langenud Ukrainas," ütles Tsahkna oma kirjalikus kommentaaris, milles ta nimetas Venemaa tegevust kahetsusväärseks.

"Nüüd oleme Venemaa ja Valgevene tõttu olukorras, kus OSCE-l pole vaid napid poolteist kuud enne uut aastat kinnitatud eesistujat, kuigi Eesti oli alates 2020. aastast Euroopa Liidu ühiskandidaat sellele kohale," tõdes Tsahkna.

"Olukorras, kus Venemaa rikub verist agressioonisõda pidades kõiki OSCE aluspõhimõtteid, on vastuvõetamatu alluda Moskva nõudmistele ja väljapressimisele, muu hulgas soovile, et OSCE järgmine eesistuja ei oleks NATO liitlasriik. Käesoleval hetkel peame Venemaad igakülgselt rahvusvahelisel areenil isoleerima, mitte otsima Moskvale meelepäraseid lahendusi," rõhutas välisminister.

"Eesti on jätkuvalt seisukohal, et OSCE peab seisma kindlalt oma põhiväärtuste eest ning järeleandmised agressorile peaksid olema välistatud," ütles Tsahkna ja lisas, et tegemist on OSCE ajaloo tõsiseima kriisiga.

"Minu hinnangul ei saa ega tohi Eesti loobuda oma kandidatuurist just Euroopa julgeolekuarhitektuuri kaitsmise nimel. Eesti diplomaadid peaksid koos liitlaste ja eeskätt Ameerika Ühendriikidega näitama, et OSCE on jõudnud sellesse olukorda mitte meie kandidatuuri, vaid Venemaa agressiooni tõttu. On täiesti selge, et Venemaa agressioon Ukraina vastu tegi selgeks, et OSCE pole enam osa läänemaailma julgeolekuarhitektuurist, vaid kahjuks näitab toimuv, et 1975. aastal vallandunud nn Helsingi vaim on lõplikult haihtunud," tõdes Mihkelson.

Mihkelson: Helsingi vaim on haihtunud

Mihkelson märkis oma kommentaaris, et Venemaa on olnud algusest peale Eesti kandidatuuri vastu, kuid selle põhjendused on muutunud ning NATO liikmesus tuli mängu alles hiljuti.

"Algselt oli üheks peamiseks põhjuseks lihtsalt see, et Eesti on justkui Venemaa-vaenulik riik. Tuletan meelde, et alles hiljuti sobis eesistujaks Poola, kelle suhted Venemaaga pole sugugi lihtsamad olnud," kommenteeris Mihkelson sotsiaalmeedia vahendusel.

Tema hinnangul kasutab Venemaa teadlikult OSCE-d platvormina lääne ühtsuse lõhkumiseks, mis on Moskva laiema strateegia osa. "Nad tunnetavad, et USA ei saa OSCE-d hingusele saata ning seepärast survestavad eelarve blokeerimise ja Eesti kandidatuuri vetostamisega," tõdes väliskomisjoni esimees.

Ehkki tehniliselt võimalik oleks, et Põhja-Makedoonia jätkaks ka järgmisel aastal eesistujana ja riik ise on sellega ka põhimõtteliselt nõus olnud, siis kui nüüd EL-i ja NATO liikmed nõustuksid Venemaa survega, tähendaks see Moskva jaoks suurt diplomaatilist võitu, leidis Mihkelson.

"See kahjuks vihjab, et USA-l puudub strateegia Ukraina sõja võitmiseks või et strateegia on ikkagi jõuda Venemaaga läbirääkimiste laua taha. Selleks püütakse siis ka panna lääne suurriike uskuma, et OSCE platvorm võiks olla üheks kokkupuutepunktiks," kommenteeris ta. "Venemaa tegevuse eesmärgiks OSCE-s on muuhulgas ka panna lääneriike nõustuma survega, mis jätaks vähemalt mulje, et Eesti ja teiste Balti riikide suveräänsusel on väiksem tähendus kui lääne suurriikidel. Siit oleks juba vaid väike samm mõjuväljade poliitikani," lisas ta.

OSCE on 1973. aastal alanud ja 1975. aastal Helsingi lõppakti vastuvõtmisega päädinud Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi (CSCE) järel tekkinud organisatsioon, mille liikmeteks on Euroopa demokraatlikud riigid, USA ja Kanada ning kunagised Nõukogude bloki ning Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud riigid. Organisatsioon tegeleb peamiselt julgeoleku küsimustega.