OSCE on järgmise kuue kuu jooksul kriisis, kuna Venemaa ja Valgevene ei taha heaks kiita Eesti eesistumist organisatsiooni eesotsas 2024. aastal. OSCE reeglite kohaselt peavad roteeruva eesistumise heaks kiitma kõik 57 liikmesriiki. Eesti samas ei taha oma eesistumisest loobuda.

Soome välisminister Pekka Haavisto ütles, et kui OSCE-l ei ole 2024. aastal eesistujat ning ses osas puudub konsensus, siis võib OSCE organisatsioonina hävida. Pärast Eestit peaks OSCE eesistuja olema 2025. aastal Soome, vahendas Yle.

2022. aastal oli OSCE eesistuja Poola. 2023. aastal on OSCE eesistujaks Põhja-Makedoonia. Eesistumise käigus juhib OSCE tööd eesistuva riigi välisminister, kelleks on praegu Põhja-Makedoonia välisminister Bujar Osmani.

OSCE-l oli oma vaatlusmissioon Ukrainas, mis kestis kaheksa aastat. Organisatsioon lõpetas oma missiooni Venemaa vastuseisu tõttu 2022. aasta aprillis. OSCE missioon Ukrainas algas 2014. aastal pärast seda, kui Venemaa ja selle toetatud separatistid alustasid Ida-Ukrainas sõjategevust. OSCE oli ainus rahvusvaheline organisatsioon, mille missioon jälgis konflikti kohapeal.

1993. aastal alustas organisatsioon oma missiooni ka Eestis, mille eesmärk oli edendada lõimumist ja paremat teineteisemõistmist kogukondade vahel. Tollal tekitas palju poleemikat organisatsiooni vähemusrahvuste ülemvoliniku Max van der Stoeli kriitika Eesti ja Läti rahvusvähemuste kohtlemise osas.

OSCE on 1973. aastal alanud ja 1975. aastal Helsingi lõppakti vastuvõtmisega päädinud Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi (CSCE) järel tekkinud organisatsioon, mille liikmeteks on Euroopa demokraatlikud riigid, USA ja Kanada ning kunagised Nõukogude bloki ning Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud riigid. Organisatsioon tegeleb peamiselt julgeoleku küsimustega. Organisatsioon sai nimeks OSCE 1994. aastal toimunud Budapesti tippkohtumise tulemusena. Esimene Euroopa julgeolekuteemasid käsitlev kohtumine toimus Soome presidendi Urho Kekkoneni algatusel 1975. aastal Helsingis.