Euroopa Parlament ja EL-i liikmesriigid leppisid kokku 2024. aasta eelarves

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu läbirääkijad leppisid reede hilisõhtuni kestnud kõneluste käigus kokku ühenduse järgmise aasta eelarves.
Parlamendi ja liikmesriike esindava nõukogu kokkuleppe tulemusel kujuneb EL-i 2024. aasta eelarve 189,4 miljardi euro suuruseks. Esialgu soovis nõukogu kärpeid, mille tulemusel olnuks EL-i eelarve suurus 187 miljardit eurot.
Võrreldes nõukogu ettepanekuga pole kokkulepitud eelarves kärpeid ning eraldatakse lisavahendid mitme parlamendile olulise valdkonna jaoks. Nii saab tudengivahetuse programm Erasmus+ 60 miljonit eurot ja teadusprogramm Horizon Europe 85 miljonit eurot lisarahastust.
Samuti on kokkuleppes vahendid humanitaarabiks tsiviilisikutele Iisraeli ja Gaza konfliktis.
"Rohkem inimesi meie vahetus naabruses vajavad abi, just seetõttu suurendame EL-i kulusid humanitaarabile 250 miljoni euro võrra," ütles parlamendi peaesindaja läbirääkimistel Siegfried Mureşan (Euroopa Rahvapartei).
Vaidlused pikaajalise eelarve üle jätkuvad
Siiski polnud paljud eurosaadikud kokkuleppega eriti rahul, sest parlamendi esialgne nõue oli siduda järgmise aasta ühenduse eelarve vastuvõtmine mitmeaastase eelarveraamistiku (MFF) muutmisega. MFF-i võetakse vastu seitsmeks aastaks ja seda nimetatakse ka EL-i pikaajaliseks eelarveks. Praegune eelarveraamistik algas 2021. aastal ja lõpeb 2027. aastal.
Euroopa Komisjoni pakutud pikaajalise eelarve muudatus tähendaks 50 miljardi euro eraldamist Ukrainale ja EL-i kulutuste suurendamist ühenduse enda vajadustele veel 66 miljardi euro võrra. Valdkonnad, mis võiksid komisjoni arvates saada lisavahendeid, on sisserändevoogude haldamine, konkurentsivõime tagamine uute tehnoloogiate kaudu ning kriisivalmidus.
Kokkulepe pikaajaliste eelarvekulutuste suurendamiseks tähendaks ka seda, et suureneks järgmise aasta eelarve.
"See kokkulepe pole ajalooline ega piisav, kuid see ennetab Euroopa aeglustumist järgmisel aastal," ütles liberaalist eurosaadik Valérie Hayer.
Hayer lisas, et peamine mure on pikaajalises eelarves kokku leppida. Ta ütles, et ilma lisavahenditeta ei suuda EL tulevaste kriisidega toime tulla, näiteks võimaliku sisserändekriisiga Lähis-Ida pingete tõttu.
Ka Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Johannes Hahn ütles, et lisaks järgmise aasta ühenduse eelarvele on vaja teha enamat, et toime tulla väljakutsetega, millega seisab silmitsi EL.
Samas lisas Hahn, et 2024. aasta EL-i eelarvet saab täiendada pärast seda, kui pikaajalise eelarve lisarahastuses on kokku lepitud.
EL-i 2024. aasta eelarve vastuvõtmiseks peavad selle heaks kiitma Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. Liikmesriikide esindajad peavad heaks kiitma järgmise aasta eelarve 20. novembril, samas kui hääletus Euroopa Parlamendis toimub 22. novembril.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Euractiv