Oluline 14. novembril kell 21.01:

- Ukraina kaitsevägi teatas 17 Vene suurtüki hävitamisest;

- Budanov: Venemaa ei alusta Ukraina ja läänega läbirääkimisi niipea;

- Rheinmetall tarnib Ukrainale 25 Leopard 1A5 tanki järgmisel aastal;

- ISW: Vene väed liikusid Avdijivka lähistel edasi;

- Politkovskaja mõrtsukas sai Ukrainas võitlemise eest Putinilt armu;

- Sullivan: USA ei lõpeta finantsraskustele vaatamata Ukraina toetamist;

- Venemaa pommitas Sumõ oblastit;

- Prantsusmaa koolitab sel aastal välja veel 7000 Ukraina sõjaväelast.

Ukraina kaitsevägi teatas 17 Vene suurtüki hävitamisest

Ukraina kaitseväe peastaap teatas teisipäeva õhtul, et viimase ööpäeva jooksul hävitasid Ukraina sõdurid 17 Vene suurtükki ja kolm õhutõrjesüsteemi. Lisaks tabas Ukraina ühte Vene kütuseladu.

Ukraina õhujõud ründasid kümme korda päeva jooksul vaenlase sõdurite, relvastuse ja sõjatehnika koondumispaiku. Lisaks hävitati kahte Iraani päritolu Vene ründedrooni Shahed-136 ja ühte raketti H-59.

Ukraina suurtükiväed suutsid päeva jooksul hävitada 17 Vene suurtükki ja kolm vene õhutõrjesüsteemi.

Vene sõjavägi ründas Ukraina positsioone ja asulaid 26 korda suurtükkidest. Lisaks teostas Venemaa neli raketi- ja 42 õhurünnakut.

Kahjustada said mitmed elumajad ja tsiviiltaristu. Lisaks on teateid kannatanutest ja hukkunutest tsiviilelanike seas.

Budanov: Venemaa ei alusta Ukraina ja läänega läbirääkimisi niipea

Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juht Kõrõlo Budanov jagas sõja käigust uut ennustust, mille kohaselt on ta veendunud, et Venemaa ei alusta Ukraina ja läänega läbirääkimisi veel niipea. 

Budanov märkis portaalile The New Voice of Ukraine antud usutluses, et sõda võib kesta veel kaua, sest Venemaa ei hakka Ukrainaga lepinguid sõlmima ja jätkab umbropsu tulistamist, kuid ilma ägeda vaenutegevuseta.

Ukraina luurejuht märkis ka, et ajalugu teab näiteid, kui sõjad ei ole õiguslikult lõppenud, näiteks on Jaapan ja Venemaa 1945. aastast vormiliselt sõjas, sest Kuriili saarte staatust puudutav rahuleping on sõlmimata.

"See alaline küsimus on juba üle 70 aasta vana. Seetõttu on see stsenaarium väga tõenäoline ka siin, sest Venemaal on Ukraina ala suhtes märkimisväärne isu, mis ei puuduta ainult Krimmi. Muidugi ei hakka keegi seda isu rahuldama," ütles Budanov.

Luurejuht avaldab sõja käigu kohta mõnikord kõlavaid ennustusi, millest enamik on ka täide läinud. Näiteks mullu 29. oktoobril ennustas ta, et Hersoni vabastamise operatsioon kestab novembri lõpuni.

Samuti ütles Budanov mullu 1. oktoobril, et talvel sõda vaibub ja kevadel hakkab Ukraina oma ala vabastama ning novembri alguses teatas ta, et saabumas on sõja otsustav järk. Mullu detsembris teatas luurejuht, et Ukraina võtab okupeeritud Krimmi kombineeritud viisil – sõjajõu ja diplomaatia abil.

Luure selgitas, et need ennustused põhinevad luureandmetel, lahinguvälja ja rahvusvahelise olukorra analüüsil.

Rheinmetall tarnib Ukrainale 25 Leopard 1A5 tanki järgmisel aastal

Saksa kaitsetööstusettevõte Rheinmetall kavatseb tarnida Ukrainale järgmisel aastal 25 tanki Leopard 1A5. Tellimuse kulu maksab kinni Saksamaa valitsus.

Lisaks saab Ukraina tankide varuosi, logistilist abi ja oma sõdurite väljaõpet tankide peal.

Praegu läbivad tankid kapitaalremonti Rheimentalli tehastes Kasselis ja Ünterlüssis.

Varem sai Rheinmetall tellimuse 80 jalaväe lahingumasina Marder tarnimiseks Ukrainale, millest suurem osa on juba Ukrainas.

Rheinmetall on valmis tarnima veel 20 Marderit, kui see saab vastava tellimuse.

Varem teatas ettevõte, et see tarnib Ukrainale 14 tanki Leopard 24A Hollandi ja Taani tellimusel.

ISW: Vene väed liikusid Avdijivka lähistel edasi

Venemaa väed liikusid liikusid edasi Avdijivka ümbruses, teatas Sõjauuringute Instituut oma viimases ülevaates.

Geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed on jõudnud Stepove äärealadele. See asula paikneb Avdijivka põhjatiival. Venemaa sõjablogijad väidavad, et lahingud käivad ka  Avdijivka koksitehase ümbruses. Mõned Vene sõjablogijad väitsid, et Ukraina teeb Avdijivka põhjatiival edukaid vasturünnakuid. Veel üks Vene sõjablogija väitis samas, et Vene väed tõrjusid tagasi Ukraina rünnakud Krasnohorivkas. 

Venemaa alustas rünnakut Avdijivka vastu oktoobri alguses. Venemaa on kandnud kolossaalseid kaotusi elavjõus ja tehnikas, kuid üritab jätkuvalt Avdijivkat ümber piirata.

Politkovskaja mõrtsukas sai Ukrainas võitlemise eest Putinilt armu

Vene kunagine miilitsauurija Sergei Hadžikurbanov, kes mõisteti süüdi uuriva ajakirjaniku Anna Politkovskaja 2006. aastal toime pandud mõrvas, sai armu seoses võitlemisega Ukrainas, ütles tema advokaat teisipäeval uudisteagentuurile AFP. 

"Eriüksuse võitlejana tehti talle ettepanek sõlmida leping osalemaks sõjalises erioperatsioonis... Kui leping lõppes anti talle presidendi määrusega armu," ütles mehe advokaat Aleksei Mihhaltšik.

President Vladimir Putini ja Kremli Tšetšeenia sõdade karm kriitik Politkovskaja tapeti 2006. aasta 7. oktoobril oma Moskva kortermaja trepikojas. Ta oli 48-aastane.

Novaja Gazeta uuriva ajakirjaniku tapmine, mis leidis aset Putini sünnipäeval, šokeeris maailma.

Aastal 2014 saatis kohus kaks meest eluks ajaks vangi Politkovskaja mõrva eest ning määras pikad vanglakaristused veel mitmele isikule. Eluaegne vangistus määrati Lom-Ali Gaitukajevile, kes suri 2017. aastal, ja Rustam Mahmudovile.

Mahmudovi vennad Džabrail ja Ibragim mõisteti vangi vastavalt 14- ja 12-aastaks ning endine Moskva militsionäär Hadžikurbanov 20 aastaks.

Hadžikurbanovi osa Politkovskaja mõrvas oli vastutada ajakirjaniku jälitamise eest.

Hadžikurbanov saadeti rindele 2022. aasta lõpus. Ta alustas teenistust luureosakonna ülemana, kuid tõusis peagi pataljoniülemaks, vahendab Meduza Venemaa Telegrami-kanalit Baza.

"Ta töötas 1990. aastatel eriüksuses. Tal on kogemusi. Usun, et mõnes mõttes on õiglus võidutsenud, kuna ma usun, et ta ei olnud Anna Politkovskaja mõrvaga seotud," ütles advokaat Vene telekanalile RBK.

Venemaa jätkab Hersoni pommitamist

Hersoni oblasti sõjaväeadministratsioon teatas teisipäeval, et Venemaa jätkab Hersoni linna pommitamist. Venemaa rünnaku tõttu sai vigastada üks 54-aastane naine. Esmaspäeval hukkus Hersonis Venemaa rünnakute tõttu kolm inimest, vahendas The Kyiv Independent. 

Ukraina vabastas Hersoni eelmise aasta sügisel. Enne sõda elas linnas umbes 280 000 inimest. 

Teisipäeval rünbdas Venemaa hulkurdroonidega ka Dnepropetrovski oblastis asuvat Nikopoli linna. Üks inimene sai surma, veel üks inimene sai vigastada, vahendas Ukrainska Pravda. 

Sullivan: USA ei lõpeta finantsraskustele vaatamata Ukraina toetamist

USA presidendi Joe Bideni administratsioon jätkab Ukraina abistamist, seda hoolimata kasvavatest raskustest finantseerimisel, rõhutas esmaspäeval Valge Maja julgeolekunõunik Jake Sullivan.

"Igal nädalal me hindame meie võimalusi finantseerida Ukrainat, et anda talle vahendeid ja võimalusi (enda) kaitsmiseks, kuid see muutub üha raskemaks ja raskemaks. Olukord on väga dünaamiline ja võimaluste aken on meie jaoks sulgumas. Me varustame Ukrainat kõigega, mida ta vajab, ja täieliku rahastuse korral saame anda rohkem," rääkis Sullivan. 

Venemaa pommitas Sumõ oblastit

Venemaa pommitas esmaspäeval kaheksat Sumõ oblastis asuvat asulat. Venemaa rünnakute tõttu toimus üle 100 plahvatuse, vahendas The Kyiv Independent.

Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates 2022. aasta aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid.

Prantsusmaa koolitab sel aastal välja veel 7000 Ukraina sõjaväelast

Prantsusmaa kavatseb anda sel aastal väljaõppe veel 7000 Ukraina sõjaväelasele, seda Euroopa Liidu programmi raames.

Väljaõpe antakse osaliselt Poolas ja osaliselt Prantsusmaa sõjaväebaasides.

Euroopa Liidu esialgne eesmärk oli anda väljaõpe 15 000 Ukraina sõjaväelasele, kuid nüüd kavandatakse jõuda aasta lõpuks 35 000 ukrainlase koolitamiseni.

USA on andnud väljaõppe umbes 18 000 Ukraina sõjaväelasele ja Suurbritannia veel 30 000-le.

ISW selgitas, miks anti Vene vägede ümberpaiknemise kohta valeteade

Sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul on kolm varianti, miks Vene riiklik meedia andis Vene vägede ümberrühmitamise kohta Hersoni oblastis infot, mis kohe seejärel tühistati.

ISW leiab, et Vene Föderatsiooni väejuhatus võis anda Vene riiklikule meediale korralduse avaldada ja seejärel tühistada teade vägede ümberrühmitamise kohta Hersoni oblasti okupeeritud territooriumil, sest tegemist oli infooperatsiooniga.

13. novembril teatas mitu Kremli-meelset propagandaväljaannet Venemaa kaitseministeeriumile viidates, et okupatsiooniarmee otsustas asuda Hersoni oblastis Dnepri idakaldal "soodsamatele positsioonidele", kuid mõni minut hiljem see teade eemaldati.

Hiljem teatas Venemaa kaitseministeerium, et tegemist oli provokatsiooniga.

ISW analüütikute hinnangul võisid need tegevused olla suunatud sellele, et Ukraina relvajõudude võitlejad Dnepri vasakkaldal Hersoni oblastis alahindaksid Vene armee elavjõudu selles piirkonnas.

Samal ajal võib see aga viidata ka Venemaa väejuhatuse kõrgeimal tasandil toimuvatele diskussioonidele, mis jõudsid enneaegselt inforuumi. Teise hüpoteesi kohaselt edastas teavet vägede "ümberrühmitamise" kohta väline allikas, mis esines Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumi sildi all.

Ukraina peastaap: Venemaa kaotas ööpäevaga 920 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 313 470 (võrdlus eelmise päevaga +920);

- tankid 5362 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 10 086 (+7);

- suurtükisüsteemid 7589 (+20);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 882 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 578 (+1);

- lennukid 322 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 5649 (+15);

- tiibraketid 1561 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 9973 (+24);

- laevad / paadid 22 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 1081 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.