"Keskkonnasõbralik", "looduslik", "biolagunev", "kliimaneutraalne" või "öko" – sellise sõnumiga keskkonnamärgiseid jäävad poelettidel aina tihedamalt silma. Euroopa Liidu kohaselt tuleks aga üldsõnaliste roheväidete kasutamine lõpetada, kui pakendil ei esitata selle kohta just tõendavaid andmeid või sertifikaati pole saadud kolmandalt osapoolelt.

"Tegelikult on sellel teemal tehtud uuringuid nii Euroopa Liidu poolt kui ka siin Eestis. Probleem selle taga on see, et need väited, mida ettevõtted ja tootjad oma teenustel ja toodetel kasutavad, ei ole läbipaistvad ja tihtilugu ei ole need ka usaldusväärsed," ütles kliimaministeeriumi rohereformi nõunik Kristi Loit.

Rimi hinnangul leidub selliseid märgiseid täna ka Eesti turul, kuid kellegi suunas näpuga näidata ei saa, sest paljuski on tegemist lihtsalt tootja teadmatusega. Siiski ollakse veendunud, et direktiivi jõustumisel on oodata nii-öelda puhastust.

"Täna sellises maailmas, kus roheinitsiatiividel rääkimine ja oma teenuse ja toote headest külgedest rääkimine on pigem muutumas trendiks. Me ju tahame, et kliendid teaksid kui head ja toredad ja ilusad me oleme ja kuidas säästame loodus. Siis on suur oht, et võib tekkida, et keegi räägib liiga palju või rohkem kui väärt on," sõnas Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats.

Direktiivist oleksid vabastatud aga mikroettevõtted, kus töötajaid alla kümne. Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuhi sõnul tooks erandi tegemine kaasa juhtumeid, kus tootjad proovivad reeglitest mööda hiilida.

"Mikroettevõtetele erandi tegemine on kindlasti see koht, kus pikad vaidlused on ees. Ühelt poolt on see õigustatud, sest kolmas osapool peab neid märgiseid tulevikus auditeerima ja see kulu on märkimisväärne. Toote hinnad ju tõusevad, kui märgis on kontrollitud ja kogu tooteahel on kontrollitud," rääkis kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil.

Teisel pool tekib ka see võimalus kõrvale hiilida nende nõuete täitmisest, mitte ainult olemasolevad mikroettevõtted, ei saa siis seda võimalust rohepesta, aga ka suuremad ettevõtted võivad teha väiksema tütarettevõtte või teise juriidilise keha ja nende alt oma tooted lasta turule.

Hetkel on Euroopa Liidu Nõukogu töögrupis käimas algatuse läbirääkimised ning poole aasta pärast on oodata juba selgemat positsiooni.