Tallinnas Nõmmel on valdavalt ahiküttega elamud, seetõttu on linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul elanike huvi ahjude väljavahetamise vastu piirkonnas väga suur.  

"Meil on ka kaugküttepiirkondi, aga enamutes eramutes on kas ahi, pliit või midagi n-ö lokaalse kütte peal säilinud. Huvi on üpris suur. Kui seda tegevust toetatakse, siis ka see osa ühiskonnast, kes ainult oma vahenditega ei suudaks teha, soovib seda kindlasti teha," ütles Kuri.

Eestis 215 000 ahjuga majapidamist, mille seisukord on väga erinev. Septembris jooksis ka IT-süsteemi rikke tõttu väikeelamute kütteseadmete uuendamise taotluste vastuvõtt kokku. Et uues voorus ei tekiks tormijooksu, soovib kliimaministeerium muuta taotluse tingimusi.

"Ennekõike saaksid taotleda need, kelle sissetulek on väike, kes elavad nendes piirkondades, kus välisõhk on halb ja kus pigem kütteseadmed on suuremad," sõnas kliimaministeeriumi asekantsler Timo Tatar.  

Ahjutoetuse küsija peab seega esitama andmed tulude kohta.

"Sissetuleku tõendamiseks tuleb teha paar klikki, võtta maksu- ja tolliametist vajalik tõend ja esitada. See ei ole väga keeruline ja selle kohta tulevad ka täiendavad juhised, siis kui meede on avanemas," ütles Tatar.

Muud tingimused jäävad samaks. Sõltuvalt piirkonnast on toetuse määr kas 50 või 70 protsenti. Maksimaalne toetus elamu kohta on 10 000 eurot. Ahju ehitamise hind võib olla aga väga erinev.

"Küll on aga ühe kütteseadme taastamise piirhinnaks 6400 eurot. Ma ei tea, kas see muutub ajas või ei muutu. Ütlen kohe, kõikide kütteseadmete puhul ei pruugi sellest summast piisata. Keskmise kütteseadme taastamiseks on see summa piisav," ütles pottseppade liidu juhatuse liige Mati Malm.

Ahjuomanikul peaks ahju maksumuse raha olema olemas, sest pottsepad ilma selleta tööd ei tee.

"Kuni selle hetkeni, kui Kredex töö tellijale raha tagasi maksab, peaks töö tellijal olema võtta töö täismaksumus ja see pruugi olla lihtne väljakutse sotsiaalselt mitte kõige paremal järjel olevale isikule. Selle peaks nüüd Kredex ära lahendama, et mis osades ja kuidas sellisel juhul toetada kütteseadmete uuendamist," ütles Malm.

Kuid meetme muudatused ei arvesta ikkagi ahiküttega kortermajadega, mida on arvukalt üle Eesti ja kus tegelikult on ahjusid palju rohkem, kui eramus.

"Meede oli mõeldud ju algselt kui keskonnameede. Aga saastet toodab ikkagi ahi, mitte ei tooda maja suurus. Ja vastuolu ongi selles, et tiheasutuses piirkondades on ju tegelikult kortermajad ja meie jääme täna sellest välja," ütles Kadrioru Seltsi esindaja Priit Muuga.