Kreml muretseb, et protestijad võivad riiki enne presidendivalimisi destabiliseerida. Moskva lähedal toimus hiljuti konverents. Kreml teatas seal ametnikele, et protestid tuleb iga hinna eest lõpetada, vahendas The Times. 

Mobiliseeritud sõdurite abikaasad on viimaste nädalate jooksul üritanud korraldada meeleavaldusi mitmes Venemaa suurlinnas. Protestijad siiski veel ei kritiseeri Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas. 

1990. aastatel võitlesid Moskva väed Tšetšeenia võitlejatega. Kreml saatis Tšetšeeniasse siis ka ajateenijaid. Sõduriemade meeleavaldused kujundasid siis avalikku arvamust, Kreml üritab nüüd ennetada sõjavastase liikumise tekkimist. 

Venemaal toimuvad 2024. aasta kevadel presidendivalimised. Venemaa režiimi juht Vladimir Putin plaanib jääda pikemaks ajaks riigi etteotsa. 2020. aastal muutis Putin põhiseadust ning ta saab riiki valitseda vähemalt kuni 2036. aastani. 

Putin sai Venemaa presidendiks 2000. aastal ning töötas sellel ametikohal kuni 2008. aastani. Pärast seda, kui neli aastat oli riiki juhtinud Dmitri Medvedev, sai Putinist 2012. aastal taas president.