X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõja 639 päev: Kiiev: Vene väed ründavad Avdijivkat igast suunast

{{1700799060000 | amCalendar}}
Ukraina sõdurid Donetski oblastis Bahmuti linna lähedal.
Ukraina sõdurid Donetski oblastis Bahmuti linna lähedal. Autor/allikas: SCANPIX/AP/SHANDYBA MYKYTA

Ukraina peastaabi teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1100 sõdurit ja 30 tanki. Zelenski kiitis saavutusi Venemaa operatsioonide nurjamisel. USA erukoloneli sõnul lähevad Abramsid ilmselt käiku alles kevadel. Venemaa tulistas Sumõ oblasti piiriäärsete alade pihta.

Oluline 24. novembril kell 20.24:

- Ukraina õhutõrje hävitas kõik öösel saadetud droonid;

- Kuberner: Hersoni oblastis hukkus pommitamistes kolm inimest;

- Zelenski kiitis saavutusi Venemaa operatsioonide nurjamisel;

- Venemaa teatas 16 Ukraina drooni hävitamisest;

- USA erukoloneli sõnul lähevad Abramsid ilmselt käiku alles kevadel;

- Venemaa tulistas Sumõ oblasti piiriäärsete alade pihta;

- Ukraina asepeaministri sõnul puuduvad valimisteks julgeolekutingimused;

- Vene poliitik eitas Ukrainast röövitud lapse adopteerimist;

- Ukraina peastaap: Venemaa kaotas ööpäevaga 1100 sõdurit ja 30 tanki.

 

Kiiev: Vene väed ründavad Avdijivkat igast suunast

Vene okupatsiooniväe kolmas laine ründab Avdijivka linna Ida-Ukrainas ja pommitab seda igast suunast, ütles Avdijivka linnapea reedel.

"Algas kolmas laine. Nad ründavad igast suunast, lõuna- ja põhjatiivalt, nagu varemgi. Nad ründavad tööstuspiirkonda," ütles linnapea Vitali Barabaš.

Avdijivka on olnud Ukraina vastupanu sümbol juba alates 2014. aastast, mil see langes lühikeseks ajaks venemeelsete separatistide kätte.

"Nad ründavad igast küljest ja kasutavad palju jalaväge. Masinad läksid tööstustsooni, sest asfaltkate võimaldab neil seda teha," seletas Barabaš.

Vene väed ründavad Avdijivkat ka juhitavate lennukipommide ja kobarmoonaga, mille tulemuseks on 30-40 massiivset rünnakut päevas, lisas Barabaš.

Hollandi peaminister arutas Zelenskiga Ukraina abistamist

Hollandi peaminister Mark Rutte ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski arutasid reedel telefonivestluses olukorda Ukrainas ja saabuvat talve.

"Mul oli just üks tavapärastest kõnedest Volodõmõr Zelenskiga seoses Ukraina hetkeolukorra ja saabuva talvega. Holland seisab Ukraina rahva kõrval ja toetab Ukrainat tema võitluses Venemaa agressiooni vastu," kirjutas Rutte sotsiaalvõrgustikus X (varasem Twitter).

Zelenski omakorda kirjutas Telegramis, et arutas Hollandi peaministriga jõupingutusi ühtsuse säilitamiseks Euroopas, samuti Ukrainale pideva sõjalise ja rahalise abi osutamise tähtsust võitluses Vene agressiooniga.

Ukraina riigipea märkis, et Hollandi hiljutine otsus anda Ukrainale 2024. aastal täiendavalt kaks miljardit eurot on "parim signaal teistele partneritele".

Fico väitel kestab Ukraina sõda ilma rahukõnelusteta 2030. aastani

Slovakkia peaminister Robert Fico väitis reedel, et Ukraina sõda võib kesta kuni 2030. aastani, kui ei alustata rahuläbirääkimisi.

"See konflikt on külmutatud, see võib kesta kuni 2029. või 2030. aastani. Parem on pidada 10 aastat kõnelusi rahu või peatatud lahingutegevuse tingimustes, kui minna 10 aasta pärast läbirääkimistelaua ilma igasuguste tulemusteta teadmisega, et meil on veel 500 või 600 tuhat surnut," väitis Fico Prahas ajakirjanikele pärast kohtumist oma Tšehhi kolleegi Petr Fialaga.

Fico rõhutas, et kuigi tema riik ei anna Ukrainale täiendavat sõjalist abi, ei ole ta vastu sellele, et teised seda pakuvad.

"Kui Tšehhi Vabariik või mõni muu riik maailmas või Euroopas otsustab anda Ukrainale sõjalist abi, ei mõista me kedagi hukka," ütles Fico.

Ukraina õhutõrje hävitas kõik öösel saadetud droonid

Ööl vastu reedet ründas Vene okupatsioonivägi Ukrainat 14 Shahed-tüüpi ründedrooniga, kirjutas portaal Unian.

Õhujõudude tegevuse tulemusena hävitati koostöös Ukraina maaväe õhutõrje ja rahvuskaardiga kõik 14 vaenlase drooni Shahed-131/136.

Peastaap lisas, et öösel andsid venelased Ukrainale järjekordse löögi kahe juhitava lennukiraketiga H-59.

Kuberner: Hersoni oblastis hukkus pommitamistes kolm inimest

Viimase ööpäeva jooksul hukkus Ukrainas osaliselt okupeeritud Hersoni oblastis Vene okupatsiooniväe pommitamise tagajärjel kolm ja sai viga 11 inimest, sealhulgas kaks last, ütles reede hommikul oblasti sõjakuberner Oleksandr Prokudin.

"Viimase 24 tunni jooksul ründas vaenlane 119 korda, tulistades miinipildujatest, suurtükkidest, raketiheitjatest, tankidest, granaadiheitjatest, droonidelt ja lennukitelt 638 mürsku. Hersoni linna tabas 91 mürsku," kirjutas ta Telegramis.

Prokudin rõhutas, et Venemaa pommitamise tõttu hukkus kolm inimest, veel 11 sai viga, sealhulgas kaks last.

Oblastivalitsuse teatel tabasid Vene sõjaväelased oblasti asulate elamupiirkondi.

Zelenski kiitis saavutusi Venemaa operatsioonide nurjamisel

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kuulas ära Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi Vassõl Maljuki ettekande ning märkis ära uusi saavutusi Venemaa operatsioonide nurjamisel ja vaenlase kaastöötajate vastu võitlemisel, vahendasid meediakanalid Ukrinform ja UNIAN.

President rääkis teemal neljapäeval rahvale tehtud igaõhtuses videopöördumises.

 "Täna kuulasime SBU juhi ettekannet. Vaenlase operatsioonide ja kaastööliste tõrjumisel on saavutusi aina rohkem. Need on olulised saavutused ja seega olen nende eest tänulik," ütles president.

"Tänan kõiki, kes meie riigist hoolivad ning kõiki, kes võitlevad ja töötavad Ukraina ja ukrainlaste heaks. Kõiki, kes lisavad oma jõudu meie riigi ühisele jõule. Inimesi, kes võitlevad oma kodumaa eest," jätkas riigipea.

Nagu Ukrinform varem teatas, siis allkirjastas president Zelenski neljapäeval kaks uut sanktsioonipaketti, millega kantakse musta nimekirja Venemaaga seotud 303 ettevõtet ja ühendust ja 147 isikut.

President märkis, et Ukraina julgeolekuagentuurid ja eelkõige Ukraina julgeolekuteenistus jätkavad tõhusalt oma tööd ja seetõttu on lähitulevikus oodata täiendavaid sanktsioone.

Venemaa teatas 16 Ukraina drooni hävitamisest

Venemaa kaitseministeeriumi esindajad väitsid, et Vene õhutõrje tulistas öösel alla 13 Ukraina drooni Krimmi kohal ja kolm drooni Volgogradi oblasti õhuruumis.

Vene ametlikke teadaandeid pole võimalik kinnitada.

USA erukoloneli sõnul lähevad Abramsid ilmselt käiku alles kevadel

Ukraina pool saadud Ameerika Abrams tanke suure tõenäosusega ei kasuta, vaid on jätnud need reservi, avaldas neljapäeval arvamust Ühendriikide merejalaväe erukolonel ja USA strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse vanemnõunik Mark Cancian, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur UNIAN.

"Ukraina kaitsjad ootavad õiget hetke, arvatavasti kevadel, kui saab alustada uut vasturünnakut," ütles Cancian väljaandele Business Insider.

"Kuna rinne on stabiilne, siis hoiavad ukrainlased neid tanke suure tõenäosusega reservis," jagas ekspert oma arvamust.

Erukoloneli arvates võiksid Ukraina sõdurid kasutada tanke Abrams koos jalaväe lahingumasinatega M2 Bradley.

Cancian usub, et talvistes tingimustes oleks logistilisest vaatenurgast otsus saata väikesed Abramsi ja Bradleyde rühmad rindele ebaefektiivne.

Valge Maja pressiesindaja John Kirby avaldas septembris arvamust, et Abramsi tankide tarnimine Ukrainasse suurendab märgatavalt Ukraina armee rünnakuvõimet.

"Abramsi tankidega kaasnevad suured võimalused, mis annavad Ukraina vägedele läbimurdeks rohkem liikuvust, kiirust ja tulejõudu," ütles Kirby tollases intervjuus.

Samas tunnistas Kirby, et kõnealused tankid nõuavad märkimisväärseid hoolduskulusid, mille seas varuosade tarnimist.

"Kõik need väljakutsed on reaalsed ja me kulutasime palju aega sellele, et ukrainlased oleksid piisavalt ettevalmistatud mitte ainult tankide juhtimiseks, vaid ka nende hooldamiseks," seletas kõneisik.

Venemaa tulistas Sumõ oblasti piiriäärsete alade pihta

Viimase ööpäeva jooksul tulistasid Vene väed Kirde-Ukrainas asuva Sumõ oblasti alasid 18 korda suurtükkidest. Lisaks teostas Venemaa kolm raketirünnakut.

Kokku registreerisid Ukraina võimud 86 plahvatust oblasti piiriäärsetes asulates.

Kohalikud võimud ei teatanud hukkunutest või vigastatutest.

Ukraina asepeaministri sõnul puuduvad valimisteks julgeolekutingimused

Lisaks seaduslikele piirangutele, mille kohaselt on sõjaseisukorras valimiste korraldamine keelatud, puuduvad Ukrainal praegu selleks ka julgeolekutingimused, avaldas neljapäeval arvamust Euroopa ja Atlandi-ülese lõimumise asepeaminister Olga Stefanõšina, kelle sõnu vahendas meediakanal Ukrinform.

Stefanõšina võttis teemal sõna pressikonverentsil Euroopa Komisjoni esinduses Viinis.

"Ukraina seadusandlus keelab sõjaseisukorra tingimustes igasuguste valimisprotsesside läbiviimise. Ja julgeoleku seisukohalt on see äärmiselt raske ülesanne, sest iga valimisjaoskond võib olla Venemaa vaateväljas. Lisaks Ukrainas tegelikult valimisi ei taotleta, sest käib sõda. Endiselt on palju okupeeritud territooriume. Ukraina linnu tabavad raketid. Seega on tingimused valimiste läbiviimiseks sõna otseses mõttes olematud," seletas valitsusametnik.

Stefanõšina sõnul on esialgu oluline keskenduda asjadele, mis on seotud rahuvalemi rakendamise ja Ukraina kaitsevõime tagamisega.

"Ja alles pärast Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste algust saab rääkida muudest demokraatlikest protsessidest," avaldas minister arvamust.

"Kuid praegusel hetkel on prioriteedid ellu jääda ja reformidega edasi liikuda. Teate, siin Viinis on väga lihtne valimisi arutada. Kuid kujutame ette, et oleme Sumõ oblastis asuvas valimisjaoskonnas ja hääletame. See tähendab, et avalikult teatatakse, et siin on valimisjaoskond. See tähendab, et see on Venemaa okupatsiooniarmee sihtmärgiks. Ja te tulete lihtsalt oma kodanikukohust täitma teades, et see võib olla teie elu viimane teekond?" kirjeldas Stefanõšina.

Minister meenutas ühtlasi, et mitu miljonit ukrainlast on endiselt okupatsiooni all ja nende hääleõigust on praegu võimatu tagada.

"Esmatähtsad asjad kõigepealt. Ja esimene asi on õhutõrje tugevdamine, Ukraina territooriumi julgeoleku tagamine, rahuvalemi elluviimine ja ühinemisprotsessil põhinevate reformide edendamine. Seega peaks olema väga selge, et see pole mitte valimistega seotud poliitiline küsimus. Eelkõige on see julgeolekuküsimus," rääkis Stefanõšina.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles 6. novembril, et sõja ajal peetakse ideid 2024. aasta valimiste korraldamiseks ebapraktiliseks.

Vene poliitik eitas Ukrainast röövitud lapse adopteerimist 

Venemaa presidendi Vladimir Putini toetajast seadusandja Sergei Mironov eitas neljapäeval informatsiooni, mille kohaselt ta lapsendas Ukraina lastekodust sunniviisiliselt võetud lapse.

Brittide rahvusringhääling BBC teatas Venemaa ja Ukraina dokumentidele viidates, et Venemaa seadusandja Mironov adopteeris praegu kaheaastase lapse, kes viidi eelmisel aastal sunniviisiliselt Venemaale Ukrainas asuvast Hersoni linna lastekodust.

Venemaad on süüdistatud tuhandete Ukraina laste sunniviisilises Venemaale saatmises koolidest, haiglatest ja lastekodudest Vene okupatsioonivägede kontrolli all olevates riigi osades.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) on andnud välja määruse Putini ja tema lastevoliniku vahistamiseks laste ebaseadusliku Ukrainast Venemaale küüditamise sõjakuriteo eest.

Ukraina võimude sõnul on nad tuvastanud 20 000 last, kes on alates Venemaa kallaletungist 2022. aasta veebruaris Venemaale viidud. Tagasi on tulnud alla 400.

Ukraina peaprokurör Andri Kostin teatas septembris, et ICC avas pealinnas Kiievis välikontori, mis on osa mastaapsest ettevõtmisest võtta Venemaa okupatsioonivägi vastutusele kõikvõimalike sõjakuritegude eest.

Kiiev on palunud eritribunali loomist, et võtta Moskva vastutusele kõigi rikkumiste eest, mis okupatsioonijõud on toime pannud Kremli täiemahulise sissetungi järel mullu 24. veebruaril.

"Tänane tähistab pöördelist sammu meie teekonnal õigluse taastamise nimel. Ukrainas on avatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu välikontor, suurim ICC büroo väljaspool Haagi. Nüüdsest on meie koostöö veelgi efektiivsem ja tõhusam," ütles Kostin tollal sotsiaalmeedias.

Mitu lääneriiki on saatnud oma uurijad Ukrainasse sõja erinevatel etappidel, et aidata Kiievil uurida Vene sõjaväelaste toime pandud kuritegusid.

Haagis paiknev ICC uurib võimalikke sõjakuritegusid ja inimsusvastaseid kuritegusid, mis on toime pandud sõja kestel Ukrainas.

Ukraina peastaap: Venemaa kaotas ööpäevaga 1100 sõdurit ja 30 tanki

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 322 900 (võrdlus eelmise päevaga +1100);

- tankid 5496 (+30);

- jalaväe lahingumasinad 10 256 (+32);

- suurtükisüsteemid 7833 (+31);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 904 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 595 (+4);

- lennukid 323 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 5800 (+1);

- tiibraketid 1564 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 10 230 (+32);

- laevad / paadid 22 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 1108 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: BNS/UNIAN/Ukrainska Pravda

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: