X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eesti ehitusturu maht vähenes aastaga seitse protsenti

Tondi viadukti paikanihutamine.
Tondi viadukti paikanihutamine. Autor/allikas: Arbo Rae

Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides püsivhindades kokku viis protsenti vähem kui aasta varem samal perioodil. Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes ehitusmaht seitse protsenti.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 1,2 miljardi euro eest, sellest hooneid 706 miljoni ja rajatisi 462 miljoni euro eest. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ehitati hooneid kümnendiku võrra vähem ning rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) neli protsenti rohkem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul on ehitusturg püsinud langustrendis juba alates 2022. aasta teisest kvartalist. Ehitusturgu mõjutab jätkuvalt nii ehitushindade kasv, intressimäärade tõus kui ka tarbija kindlustunde vähenemine.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude vähenemine, peamiselt hoonete uusehituse vähenemise tõttu. Rajatiste puhul suurenes uusehituse maht, remondi- ja rekonstrueerimistööde maht jäi mullusega samale tasemele.

Ehitusmahuindeks ja selle trend, I kvartal 2010 - III kvartal 2023 (2015=100) Autor/allikas: Statistikaamet

Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ligi kolmandiku võrra. Välismaal ehitati rohkem nii hooneid kui ka rajatisi. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli seitse protsenti, aasta varem viis protsenti.

Ehitisregistri andmetel lubati Eestis kasutusse kolmandas kvartalis 1599 uut eluruumi ehk kaks protsenti rohkem kui aasta varem. Ligi pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinnas (40 protsenti), järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad (28 protsenti) ja Tartumaa (16 protsenti).

Nõudlus uute eluruumide järele küll pisut suurenes, kuid tagasihoidliku esimese poolaasta tõttu väljastati ehituslube kolme kvartali kokkuvõttes ligi neljandiku võrra vähem kui eelmise aasta samas ajavahemikus. Kolmandas kvartalis väljastati ehitusluba 1555 eluruumi ehitamiseks, mida on kaks protsenti rohkem kui aasta varem. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 253 mitteelamut kasuliku pinnaga 260 900 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, tööstus- ja kaubandushoonete pinda. Võrreldes mullusega suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Luminori ökonomist: hoonete ehituste maht pole olnud nii vilets kuus aastat

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles ehituse statistikat kommenteerides, et hoonete ehituste maht pole olnud nii vilets alates 2017. aasta kolmandast kvartalist alates ehk lausa kuus aastat tagasi.

"Samas olid just 2021. aasta ja 2022. aasta mahud ka kõrgemad kui varasemad. Praegune langus, mis küünib hoonete osas lausa 20 protsendini eelnevast tipust, on jätkuvalt sarnane eelneva tasemega vahemikus 2018-2020. Erinevate rajatiste mahud on aga olnud enamvähem stabiilsed ning seal võib isegi näha väikest kasvu kui jätta kõrvale üksikud suuremad hüpped. See hoiab veidi ehitusturgu elavana," märkis Uusküla.

Ehitussektori kindlustunne on alates 2022. aasta algusest aga halvenenud ja ka viimastel kuudel ei ole näha trendi muutust. See läheb suure plaanis kokku ehituse mahtudega ja ettevaatavalt tegemist ootavate projektidega, mis on sama aja jooksul vähenenud ja vähenemas, lisas Uusküla.

"Kui aga vaadata hindlustunde ja tellimuste ettevaadet ajaloolises kontekstis, siis paistab silma, et ehitajatel on tööd järgmisteks kuudeks ning samade mahtude juures on kindlustunne varasemalt olnud kõrgem. See näitab turu närvilisust. Ehkki praegu tööd on, siis väga selgelt kardetakse, et olukord võib halvemaks minna. Selline närvilisus on kestnud aga juba poolteist aastat ning on ilmselgelt segamas tegemast mõistlikke investeerimise plaane ning ka pakkumas töötajatele kindlust, mida nad vajavad oma igapäevaelus hakkama saamiseks," märkis Uusküla.

Ettevaatavalt pole ökonomisti hinnangul ehitusturu kiiret elavnemist oodata. Ehituse hinnad on jätkuvalt väga kõrged võrreldes elanike ostujõuga. Kuna lisaks kannatab ka igapäevane elu madala ostujõu tõttu, siis lükatakse investeeringuid edasi. "Samas on leevenev intressikeskkond toomas veidi leevendust pikaajaliste projektide finantseerimisel ja vahepealsed väga kõrge intressimäära stsenaariumid on muutunud väga ebatõenäolisteks. Võrreldes aga 2008-2010 kriisiga, on praegune langus väga leebe, siis langesid hoonete ehituse mahud pea kolm korda," ütles Uusküla.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: