Arutelud platvormitöö direktiivi üle jõuavad novembris lõppfaasi, ning ilmselt saab direktiiv lähikuudel vastu võetud. Ometi kurdavad platvormide esindajad, et Euroopa Komisjoni enda arvutuste järgi umbes 40 protsendi võrra teenuste hindu tõsta võiv direktiiv määrab kogu sektori hukule.

Näiteks hoiatas Uberi Euroopa liikuvusosakonna juht Anabel Diaz, et töötajatele sotsiaalseid garantiisid tagava direktiivi tõttu tõusev teenuse hind viib Uberi tegevuse lõpuni sadades EL-i linnades.

Euroopa Komisjoni töö- ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit pole nõus. Tema arvates parem kaitse töötajatele ei tapa platvormitöö mudelit, vaid kohandab seda.

"Majanduses on olemas teenuse tarbijad ja tootjad. Meie majandus ei saa tugineda ainult tarbija eelistamisele. Peab võtma arvesse ka teenuse osutaja huve, peab olema tasakaal. Kui on olemas kulu, siis keegi peab seda kinni maksma," ütles Schmit Financial Timesile.

Ta lisas, et vajadus selliste teenuste järele on tugev ning inimesed on valmis maksma rohkem, kui kõrgemad hinnad tähendavad paremaid töötingimusi platvormitöötajatele.

Eurovolinik lisas, et Uberi hoiatused meenutavad talle 19. sajandi debatte lapstööjõu kohta.

"Toona väideti ka, et [lapstööjõust loobumiseks] tuleb lõpetada palju tegevusi, mis polnud tegelikult tõsi. See on hirmutamistaktika, mida platvormid kasutavad seadusandjate ähvardamiseks," ütles Schmit.

"Kui Uber või keegi teine arvab, et nad ei saa oma mudelit kohandada, siis see on nende probleem. Ma oleksin üllatunud, kui see ähvardus on tõeline," lisas volinik.

Schmit seletas, et direktiiv on vajalik, sest praegu puudub platvormide tegevusel ning platvormitöötajate staatusel õiguslik selgus.

Voliniku sõnul ei tähenda direktiiv seda, et kõik platvormitöötajad tuleb töötajatena vormistada, sest säilib võimalus töötada teenuseosutajast üksikettevõtjana. Kuid direktiiv tagab, et see staatus rakendub ainult inimestele, kes on tegelikult iseenda tööandjad, ning teised platvormitöötajad saavad endale töösuhtega kaasnevaid õigusi.